Tallinnas on potentsiaalseid kauplusekülastajaid rohkem, aga siin on ka rohkem kauplejaid ja see tasakaalustab külastatavuse suuremat potentsiaali, ütles ASi Rautakesko tegevjuht Alo Ivask.
„Kõikidel meie konkurentidel on Tallinnas samuti pood ja poodide hulk natuke hajutab kliendivoogu erinevate kaupluste vahel,“ lisas Ivask.
Rautakeskol on üle Eesti 8 K-Rauta kaubamärgi all tegutsevat kauplust: kaks Tallinnas, üks Tartus, Pärnus, Võrus, Valgas, Rakveres ja Kuressaares.
Ivask möönis, et kui vaadata keskmist ostu, siis kipub see Tallinnas olema ikkagi suurem kui mujal regioonis. „Keskmise ostu vahe meie poodides võib olla isegi kuni paarikümmend protsenti,“ täpsustas ta.
Ivaski sõnul ei ole nende Tallinna kauplused võrreldavad kauplustega maakonnakeskustes. „Tallinna kauplused on suuremad ja neis on sortiment laiem,“ rääkis Ivask. „Oleme oma kaupluste kontseptsiooni kohandanud vastavalt iga piirkonna ostujõule ja potentsiaalsele klientide arvule. Ja ehkki on meil näiteks Valgas kohapeal sortiment väiksem, pakume kliendile võimalust kaup kohapeale tellida. See võtab küll mingi aja, aga see on kohalikule kliendile mugavam – ta ei pea kauba järele Tallinna poodi sõitma.“
Äripäev küsis täna ettevõtjailt, kuidas neid mõjutab rikkuse koondumine Tallinna. Küsimuse ajendiks on meie tänane kaanelugu, mis näitab Eurostati andmetele toetudes, et tallinlane on juba peaaegu sama rikas kui keskmine soomlane.
Seotud lood
Kui kuu alguses ja kuu lõpus pole maainimestel ostmiseks raha, siis Tallinnas on sellist asja ikka väga vähe tunda, ütles kauplusteketti haldava ASi OG Elektra nõukogu esimees Oleg Gross.
Tallinna on koondunud peamiselt tootmisettevõtted, mis toodavad ekspordiks, ja mujal tegutsevad kohalikud ettevõtted on suures osas orienteeritud Eesti turu vajaduste rahuldamisele, ütles hoidistetootja ASi Salvest nõukogu esimees Veljo Ipits.
Täna jõustuvad uus avaliku teenistuse seadus ja korruptsioonivastane seadus, mis peaksid muutma avaliku teenistuse sarnasemaks erasektoriga ning piiritlema selgemalt ametiseisundi korruptiivse kasutamise.
Leedus registreeritud päikeseenergia arenduskontsern Sun Investment Group (SIG) pakub 22. novembrini toimuva avaliku võlakirjade emissiooni käigus 2aastase tähtaja ja 11,5% suuruse aastaintressiga tagatud võlakirju eesmärgiga koguda investoritelt kuni 8 miljonit eurot.