Tallinna on koondunud peamiselt tootmisettevõtted, mis toodavad ekspordiks, ja mujal tegutsevad kohalikud ettevõtted on suures osas orienteeritud Eesti turu vajaduste rahuldamisele, ütles hoidistetootja ASi Salvest nõukogu esimees Veljo Ipits.
„Kõrge lisandväärtusega ettevõtted on koondunud Tallinna tänu sellele, et seal on märksa suurem võimalus leida vastavat tööjõudu,“ rõhutas Ipits tööjõu olulisust. „Loomulikult on ka erandeid, näiteks Elva klaasitöötleja Saint-Gobain Glass Estonia või elektroonikatehas Enics Eesti. Nende puhul annab võib-olla ka Tartu lähendus tunda ja nii on tööjõuriski maandatud.“
Äripäev küsis täna ettevõtjailt, kuidas neid mõjutab rikkuse koondumine Tallinna. Küsimuse ajendiks on meie tänane kaanelugu, mis näitab Eurostati andmetele toetudes, et tallinlane on juba peaaegu sama rikas kui keskmine soomlane.
„See on ju teatud reaalsus, et rikkus ühte kohta koondub, sest Eesti on nii väike,“ lausus Ipits. „Paljud institutsioonid peavadki olema ühes kohas. Täna meil jääb kohati juba isegi Tallinn väikseks.“
Ipitsa sõnul on tegelikult üksjagu ettevõtteid, mis traditsiooniliselt on asunud kindlas kohas. „Eestis on ju olnud väga monokultuurseid linnu, kus ühe ettevõtte käekäigust sõltub väga palju,“ rääkis ta. „Kui kohapeal on väga pikaajaline tootmistraditsioon, siis töötab ettevõte, ükskõik kus linnas või maakonnas ta asub, piisavalt efektiivselt.“
Seotud lood
Kui kuu alguses ja kuu lõpus pole maainimestel ostmiseks raha, siis Tallinnas on sellist asja ikka väga vähe tunda, ütles kauplusteketti haldava ASi OG Elektra nõukogu esimees Oleg Gross.
Tallinnas on potentsiaalseid kauplusekülastajaid rohkem, aga siin on ka rohkem kauplejaid ja see tasakaalustab külastatavuse suuremat potentsiaali, ütles ASi Rautakesko tegevjuht Alo Ivask.
Kui Andrus Ansip on aastaid korranud mantrat, et Eesti riik peab viieteist aastaga jõudma viie Euroopa rikkaima riigi hulka, siis tallinlased on selle eesmärgi juba peaaegu täitnud.
Leedus registreeritud päikeseenergia arenduskontsern Sun Investment Group (SIG) pakub 22. novembrini toimuva avaliku võlakirjade emissiooni käigus 2aastase tähtaja ja 11,5% suuruse aastaintressiga tagatud võlakirju eesmärgiga koguda investoritelt kuni 8 miljonit eurot.