Kui kuu alguses ja kuu lõpus pole maainimestel ostmiseks raha, siis Tallinnas on sellist asja ikka väga vähe tunda, ütles kauplusteketti haldava ASi OG Elektra nõukogu esimees Oleg Gross.
„Vaieldamatult on Tallinnas müük stabiilsem,“ kinnitas Gross. „See on selgelt tunda, et maal elavad inimesed tunduvalt kehvemini. Kuu alguse ja kuu lõpu käibe vähenemine on maapoodides selgelt tunda. Kui inimestel raha ei ole, siis ostetakse ainult leiba-piima ehk kõige tavalisemat ja odavamat.“
Grossi andmeil on neil praegu Tallinnas 11 poodi ehk iga neljas nende ketti kuuluv pood asub pealinnas. Esimene pood Tallinnas avati 2004. aastal.
„Tunnistan, et algul ma ei kujutanud ette, et Tallinna ostujõud on oluliselt tugevam,“ lausus Gross. „Samas ega Tallinna nii väga lihtne pole ka kippuda. Suurte keskustega konkureerimiseks ei jätku meil jõudu. Ma pean ikka lähikaupluste nišši jälgima.“
Äripäev küsis täna ettevõtjailt, kuidas neid mõjutab rikkuse koondumine Tallinna. Küsimuse ajendiks on meie kaanelugu, mis näitab Eurostati andmetele toetudes, et tallinlane on juba peaaegu sama rikas kui keskmine soomlane.
„Ma ei usu, et tallinlane on rikkuse poole pealt soomlasega samal pulgal, pean seda omamoodi aprillinaljaks,“ lausus Gross.
„Sellesse, et rikkus Tallinna koondub, ei ole midagi teha,“ möönis Gross. „Ikka on rikkamaid piirkondi. Mis me siis tegema peaksime, hakkama pidurdama neid piirkondi, mis kiiremini ja paremini arenevad. Seda kindlasti mitte. Ma arvan, et see poliitika on õige, et hoopis vaesemaid piirkondi järele aidata.“
Seotud lood
Tallinna on koondunud peamiselt tootmisettevõtted, mis toodavad ekspordiks, ja mujal tegutsevad kohalikud ettevõtted on suures osas orienteeritud Eesti turu vajaduste rahuldamisele, ütles hoidistetootja ASi Salvest nõukogu esimees Veljo Ipits.
Kui Andrus Ansip on aastaid korranud mantrat, et Eesti riik peab viieteist aastaga jõudma viie Euroopa rikkaima riigi hulka, siis tallinlased on selle eesmärgi juba peaaegu täitnud.
Tallinnas on potentsiaalseid kauplusekülastajaid rohkem, aga siin on ka rohkem kauplejaid ja see tasakaalustab külastatavuse suuremat potentsiaali, ütles ASi Rautakesko tegevjuht Alo Ivask.
Leedus registreeritud päikeseenergia arenduskontsern Sun Investment Group (SIG) pakub 22. novembrini toimuva avaliku võlakirjade emissiooni käigus 2aastase tähtaja ja 11,5% suuruse aastaintressiga tagatud võlakirju eesmärgiga koguda investoritelt kuni 8 miljonit eurot.