Kreekalt teenitu kannab Eesti tagasi

Täna riigikogu infotunnis esinenud Ligi sõnul ostis keskpank turult vastava väärtpaberituru programmiga odavalt programmiriikide võlakirju kokku ja teenis sellelt korraliku kasumi, suurusjärgus viis miljonit eurot.

"Kokkulepe on, et esiteks selleks, et leevendada Kreeka võlakoormat, ja teiseks, et mitte teenida kasumit programmiriigi häda pealt, kanda see raha riigi eelarvesse, kellele tehakse ettepanek anda see tagasi Kreekale," rääkis ta. "Tuleme Riigikokku niipea, kui selgub selle summa suurus ja kui keskpank on teinud oma sõltumatud otsused. Eesti valitsus ei kavatse seda raha endale jätta."

2010. aastal selgitasid peaminister Andrus Ansip ja rahandusminister, et raha laenamine kriisi sattunud Euroopa valitsustele ja Kreeka võlakirjade ostmine on võimalik korralikku tulu teenida. "Need võlad on rahapaigutused, see pole kellegi abistamine. See tähendab (Eestile - toim) küll ohvrit, kuid päeva lõpuks siiski mitte väljaminekut, vaid sissetulekut," märkis Ligi toona.

Euroala rahandusministrid otsustasid eelmisel aastal Kreeka abipaketi üle peetud kõnelustel, et keskpank loobub suure allahindlusega euroala keskpankade ühises väärtpaberituru programmi SMP raames ostetud Kreeka võlakirjade kasumist, kirjutas Äripäev mullu. See jagatakse eurosüsteemi keskpankadele, kes saavad selle edasi kanda valitsustele. Viimased omakorda saavad selle arvelt korvata Kreeka esimese abipaketi intressimäärade alandamise, mis tehti tagasiulatuvalt.

Ligi selgitas täna, et toona oli juttu EFSFi laenust, mis pole tagastamatu abi, vaid intressi teeniv laen ja on seda ka praegu. "Küsimus (Riigikogus) oli Euroopa Keskpanga kasumi kohta, mis tekib teisiti ega pole valitsuse ja ministrite otsus või voli," ütles Ligi.