Pangandusliidu järgmist etappi - kriisihaldusmehhanismi - visandav Euroopa Komisjon näeb omale keskset rolli pankade sulgemise või jätkamise otsustamisel, mis ei lange kokku Saksamaa rohkem detsentraliseeritud nägemusega.
Komisjoni ettepanek on, et otsused, mis puudutavad kriisi sattunud pankade kreeditoride kaasamist kahjude kandmisesse, ning muud korratut kollapsi ära hoidvad sammud tuleb liikmesriikide käest komisjonile delegeerida. Nii seisab kriisimehhanismi kavandis, millega agentuur Bloomberg on saanud tutvuda.
Saksamaa on seni väitnud, et tsentraalne kriisihaldusmehhanism saab sündida alles siis, kui tihedamalt on ühitatud ka eelarve- ja majanduspoliitika. Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble on hoiatanud, et tugevat kesktasandil instantsi ei saa selleks otstarbeks luua ilma aluslepinguid muutmata. Saksamaa ettepanek on esimeses etapis olemasolevad riiklikud järelevalveasutused võrgustikuks liita.
Nii komisjon kui Euroopa Keskpank on eelistanud kiiret edasiminekut tsentraliseeritud süsteemi loomisel, et suurendada usaldust Euroopa pankade vastu.
Komisjoni ettepanekus on ka ühise fondi loomine, millest rahastada pankade tegevuse lõpetamisega kaasnevaid kulusid. Fondi rahastaksid pangad ise. Ajapikku vahetab see välja praegu riigi tasemel olevad abifondid.
Seotud lood
Rahandusminister Jürgen Ligi osaleb eurogrupi ja ELi rahandusministrite kohtumisel, kus jätkuvad vaidlused selle üle, kes maksab kinni mõne Euroopa panga kollapsi äärele sattumise.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.