Ruta Arumäe: tööviljakus ja tunnitootlikkus suurenenud rohkem kui palgad

Viimane on ka täpselt see, mida me aasta keskmiseks inflatsiooniks ootame ning ka edaspidistel kuudel jääb inflatsioon ümber selle numbri kõikuma, märgatavaid muutusi ette näha ei ole. Inflatsioon püsib seega täpselt SEB prognoosigraafikus.

Mais mingeid suuremaid muutusi võrreldes varasemate kuudega ei toimunud, endiselt veavad aastast inflatsiooni toit ja eluasemekulud, aga ka riided ja jalatsid. Toit veidi suureneva panusega ja eluasemekulud väheneva panusega, kuna maikuus kallines toit kõige enam ning eluasemekulud tänu elektrihindade odavnemisele alanesid. Tarbijatele on seega antud võimalus elektriarvete arvelt rohkem muid kaupu osta, näiteks (kallimaid) toiduaineid.

Seejuures on välismaalt imporditavate kaupade hinnad alanenud (-2,4%), millest ühe tähtsamana kindlasti kütus, aga sisemaiste toodete hinnad on suurenenud (4,6%). Sama kajastub sisemaiste teenuste (4,3%) osas. See võib viidata kohalike ettevõtete kulude suurenemisele, mis ületavad tootlikkust, mida püütakse kompenseerida hinnatõusuga.

Ettevõtete kogutootlikkus on tõepoolest vähenenud, tulenedes lisandväärtuse kasvu aeglustumisest.

Palgakulud on esimeses kvartalis suurenenud 9%, kuid see ei olnud põhiline kulusid suurendav asjaolu, vaid muud kulud on suurenenud rohkem. Kogukulud kokku suurenesid 14%, mis on sama palju kui tulude suurenemine. Seetõttu on ettevõtete kasumite kasv toppama jäänud. Eelmise aasta neljandas kvartalis kasumid koguni langesid ning käesoleva aasta esimeses kvartalis olid 3% suuremad kui eelmisel aastal samal ajal. See on märgatav aeglustumine võrreldes eelmise aasta alguse 17%se kasvuga.

Ettevõtted püüavad kasvavaid kulusid kompenseerida kõrgemate müügihindadega. Välismaisel turul see ei õnnestu, ekspordihinnad on jätkuvalt surve all ning on langenud 1%. Kodumaiselt toodetud kaubad ja eriti teenused (4,3%) on aga märgatavalt enam kallinenud.

Töötajad on aga oma palgakasvu välja teeninud, tööviljakus ja tunnitootlikkus on suurenenud isegi veidi rohkem kui palgad.

Ettevõtete kasumite kasvu aeglustumine hakkab ilmselt mõne aja pärast mõjutama ka tehtavaid kulusid. See võib hakata mõjutama mõne aja pärast ka palgakasvu. Kuna palkade reageerimine toimub viitajaga, siis toimub aeglustumine tõenäoliselt järgmisel aastal.

Aga kuna ka üldine majanduskeskkond on pigem inflatsiooni ohjes hoidev, siis ei peaks sellest töötajate reaalpalga tõus kuigi palju kannatama.