Ruta Arumäe: eksport võib taas kahanema hakata

"Kuigi eksportturgude osas enam otseselt edasist halvenemist ees ootamas ei paista, vaid lähiajaks näitavad indikaatorid, et püsib üsna sama olukord edasi. Aga positiivsete kasvude jätkumine aasta teises pooles eeldaks olukorra paranemist eksportturgudel," selgitas ta.

Järgneb Ruta Arumäe kommentaar:

Esimese kvartali majanduskasvu detailide avaldamisel selgusid põhilised kasvu aeglustavad tegurid. Kõige enam tõmbas majanduskasvu alla transpordisektor, mis veel eelmises kvartalis oli kõige enam kasvu kiirendanud sektor. See on ka üldisem pilt majanduses – kasv on sektoriti väga ebaühtlane ja kvartaliti volatiilne, kasvades ühes ja langedes järgmises kvartalis.

Endiselt on ligi kolmandik sektoritest, mis üsna jõudsalt kasvab, ning umbes samapalju sektoreid, mis sama jõudsalt langeb, ning samapalju vahepealseid. Püsivamalt tugevamaid kasve on viimaste kvartalite lõikes näidanud põllumajandus, info ja side, haldus- ja abitegevused, muud teenindavad tegevused, ning püsivamalt nõrkasid mäetööstus.

Mis üldisest volatiilsusest trendidena välja saab tuua, on siiski aktsiisimaksude ühekordne suur mõju esimeses kvartalis (0,8 protsendipunkti), ilma milleta oleks majanduskasv olnud 2% lähedal, täpsemalt 1,9%. Ning muidugi ehitussektori lisandväärtuse langus esimeses kvartalis, mis oli oodatud. Põhilised majanduskasvu vedajad olid esimeses kvartalis hulgi- ja jaekaubandus ning tööstus, mille panus oli suhteliselt hea.

Vaatamata väikesele kasvule, võib siiski positiivseks lugeda majanduskasvu struktuuri, mis näitab netoekspordi suhteliselt head panust majanduskasvu vedajana. Esimeses kvartalis pöördus see taas positiivseks. Mis majanduskasvu alla tõmbas, olid investeeringute langus. Eratarbimine püsis suhteliselt tugevana ja ootuspärases vahemikus. Investeeringud langesid oodatust rohkem, mis tähendab, et erasektori investeeringud siiski ei suutnud kompenseerida riigisektori investeeringute langust selle aasta alguses.

Kokkuvõttes ootaks selle pildi põhjal teiseks kvartaliks veidi suuremat kasvunumbrit, vähemalt 2%-list. Kogu aasta kasv võib siiski jääda väiksemaks kui meie senine prognoos 3,3%.

Teise kvartali esimese kuu kohta avaldatud andmetest on näha sektoriti jätkuv volatiilsus. Ekspordil on veidi paremini läinud kui paar kuud varem, kuid turismisektoril on aprill olnud kehv kuu. Välisturistide arv langes väga järsult, tervelt 13%. See avaldab mõju mitmele sektorile, sealhulgas hotellindus, transport ja jaekaubandus.

Aprillis tegi ekspordi kasv tasa kahe eelmise kuu languse ja tõusis 6%. Ekspordimahud kõiguvad keskmisena sama taseme ümber, mis eelmisel aastal. Viimase kolme kuu keskmine kasv on nulli vajunud. Aasta teises pooles on oht, et võivad kasvud vajuda kergelt negatiivseks, kui praegustelt tasemetelt ülespoole liikumist ei toimu.

Kuigi eksportturgude osas enam otseselt edasist halvenemist ees ootamas ei paista, vaid lähiajaks näitavad indikaatorid, et püsib üsna sama olukord edasi. Aga positiivsete kasvude jätkumine aasta teises pooles eeldaks olukorra paranemist eksportturgudel.

Aprillikuine ekspordi kasv oli laiaulatuslik – valdav osa kaubagruppe näitas väga head kasvu. Kütuste eksport on peamine, mis koguekspordi mahtu tagasi hoiab, kuna kütuste eksport kahanes 42%. Teine haru, mille eksport kahaneb, on metallid ja metallitooted. Ülejäänud sektorites ulatusid kasvud valdavalt üle 10%. Ilma volatiilsete kütuste ja masinateta kasvas eksport 16%. Veidi aitas sellele kaasa ka asjaolu, et aprillis oli eelmise aasta võrdlusbaas ka veidi nõrgem kui märtsis.