Eesti Pank kärpis prognoosi

Uue prognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 2%, võrreldes läinud aasta detsembris prognoositud 3%se kasvuga.

Pank eeldab siiski, et tänavune aeglustumine jääb ajutiseks ning et tuleval ja sellele järgneval aastal kasvab Eesti majandus taas tasakaalulisest määrast (ca 3,5%) isegi veidi kiiremini – tempos 4,2-4,3%. Kasvu veab nii sise- kui välisnõudluse elavnemine.

Ligi kolmandik Eesti kaupade väljaveost suundub Rootsi ja Soome, kus viimased arengud majanduses on vastakad. Äsja kergitas Nordea pank Rootsi majanduskasvu prognoosi, Soome Keskpank aga tuli välja nägemusega, mille järgi varem tsükliliseks arvatud langus on püsivam ja struktuursem. Panga prognoosi järgi kahaneb Soome SKP tänavu 0,8%. Eesti ekspordist läks mullu Soome 14,5% ja Rootsi 15,9%.

Euroala on tervikuna on languses olnud juba kuus kvartalit järjest ning sealgi on prognoose kehvemaks revideeritud. Siiski eeldatakse endiselt, et kasv veel selle aasta jooksul taastub. Nii prognoosib Eesti Pank Eesti ekspordiväljavaateid hinnates, et välisnõudlus hakkab tänavu kasvama, kuid möönab riski, et taas võivad ootused tegelikkusest optimistlikumaks osutuda.

Praegu näitab panga analüüs, et Eesti eksportijad on peamistel sihtturgudel turuosa juurde võtnud.

Hinnangus Eesti finantssektorile nendib keskpank, et Eestis tegutsevate pankade seis on hea – kodumaised riskid stabiilsusele on vähenenud ning intressimäära keskkond on väga soodne. Laenupakkumine pole viimasel poolaastal kitsenenud. Küll aga võib ebakindlus väliskeskkonna suhtes ajendada investeeringutega praegu viivitama.

Teisalt on oht, et madalad intressimäärad koos Eestis euroala keskmisest kõrgema ja kasvava kindlustundega võivad liigselt tagant tõugata tarbimist ning tuua ka kinnisvaraturul liiga kiire hinnatõusu. Keskpank manitseb, et odava laenamise võimalusega ei tohiks kaasneda riskide alahindamist ning laenuteenindamise võime ülehindamist.

Hea on ka Eesti valitsemissektori rahanduslik seis – 2014. aastaks eelarve tasakaalu saamine suurendab usaldust Eesti majanduse vastu, 2015. aastaks prognoositud ülejääk võimaldab aga suurendada reserve, millest negatiivsete riskide teostumisel majandust tasakaalustada.

Pikemas perspektiivis Eestile jõudsa majanduskasvu kindlustamiseks on valitsuse üks peamisi ülesandeid vähendada aktiivsete tööturu meetmetega kõrgel tasemel juurduma kippuvat struktuurset tööpuudust.

Analüüsides olukorda Eesti tööturul märgib Eesti Pank olukorra paranemist – panga prognoosi järgi alaneb töötuse määr tänavu 9,2%-le tööealisest elanikkonnast ning jätkab langust ka kahel järgneval aastal. Tuleval aastal 8,8%-le ja sealt edasi 8,5%-le. Võrdluseks prognoosib Soome keskpank oma värskes prognoosis Soomes tuleval aastal töötuse määraks 8,6% tööealisest elanikkonnast.

Hõive kasv Eestis hakkab aga lähiaastatel esimest korda pidurduma hoolimata töötuse määra vähenemisest, sest tööealine elanikkond väheneb. Seda olulisem on aktiivne tööjõus osalemine ning tööjõu võimalikult efektiivne rakendamine. Samuti liikumine kapitalimahukama suurema automatiseerimise suunas ning tööjõu kvalifikatsiooni tõus.

Palgakasv Eestis püsib tugev ja ületab mõnes sektoris juba tootlikkuse tõusu, kuid esialgu mitte veel sellisel määral, et see majandusele probleem oleks. Keskpanga prognoosi järgi kiireneb palgakasv eelolevatel aastatel majandusaktiivsuse suurenedes. Pank viitab riskile, millele on tähelepanu juhtinud ka nii Euroopa Komisjon, OECD kui pankade analüütikud, et struktuurne tööpuudus ja tööjõunappus, mis on osaliselt põhjustatud ka väljarändest, võivad kaasa tuua liigse palgakasvu surve, mis kiirendaks inflatsiooni ja õõnestaks Eesti ekspordi konkurentsivõimet.

Panga prognoosi järgi aeglustub inflatsioon Eestis tänavu 3%-le ning jääb järgmisel kahel aastal allapoole 3% taset. Peamiseks riskiteguriks on nafta hind maailmaturul ning juba nimetatud võimalik palgasurve.

Kokkuvõttes nendib Eesti Pank, et Eesti majandus areneb kriisi järel tasakaalustatumalt. Majapidamiste ja ettevõtete bilansid on oluliselt korrastunud, laenukoormus suhtena SKPsse on vähenenud.  Majanduse stabiliseerumisele viitavad ka tasakaalu lähedal jooksevkonto seis ning valitsemissektori eelarve.

Võrdluseks majandusprognoosid Eesti kohta

Euroopa Komisjon prognoosib Eestile tänavu 3% ja tuleval aastal 4% suurust SKP kasvu

Rahandusministeeriumi prognoos on vastavalt  3% ja 3,6%

OECD 1,5% ja 3,6%