Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina leiab, et läbipaistvam tööturg muutub efektiivsemaks, kuid seda ainult juhul, kui palga puhul võrreldakse omavahel võrreldavaid asju.
Järgneb blogi sissekanne:
Palgast rääkimine on Eestis tundlik teema. Tavaliselt sellest ise ei räägita ja üldjuhul ka ei küsita teise palga kohta. Aga huvi seda teada saada on kindlasti olemas. Miks siis on palgast rääkimine tabuteema?
Palk ei ole paljudel inimestel ainuke sissetulek. Töötasu koosneb põhipalga kõrval ka tulemustasust, preemiatest, omanditulust (dividendid, intressid) aga ka mitterahalisest tulust ja lisasoodustustest. Seega, töötasust või kogu sissetulekust rääkidest peaks oskama ka selle sisse vaadata ning seda võrrelda. Töötasu suuruse määrab ära vastava ametikoha tööjõu nõudluse ja pakkumise vahekord, tööjõu kogemused ja tema kompetents, aga kindlasti ka see, millised on tööandja võimalused. Seega ei pruugi ja ei peagi kahe sarnast tööd tegeva töötaja sissetulek olema tingimata sarnane. Võib ju olla ka nii, et vähem teeniv töötaja saab ettevõtte finantsseisu ja arenguplaane arvestades palju mõistlikumat palka, kui ülemakstud töötaja ebakindla finantsseisuga ettevõttes.
Ettevõte saab maksta oma töötajatele just niipalju, kui suur on tema tootlikkus praegu ja lähitulevikus. Üle tootlikkuse kasvu kaua palkade suurendamine vähendab kasumit. Samas on kindlasti ka ettevõtteid, kes hoiavad erinevatel põhjustel palgad võimalikult madalal. Siin on aga oht töötajate suuremaks voolavuseks ning, miks mitte ka ettevõttesisesteks varjatud pingeteks, mis lõppkokkuvõttes vähendavad motiveeritud töötamist ja võivad halvendada töötulemust.
Kas sissetulekute avalikustamine muudaks tööturu läbipaistvamaks? Põhimõtteliselt muudab läbipaistvam tööturg selle efektiivsemaks - info liigub kiiremini, töövõtjatel on võimalus oma palkasid võrrelda ning leida hõlpsamini oma oskustele ja vajadustele sobivam töö. Tööturu läbipaistvus vähendab ka kunstlikke palgalõhesid.
Samas, tööturg muutuks läbipaistvamaks vaid juhul, kui võrreldakse omavahel õigeid asju, millest eespool juba juttu oli. Lihtsalt sarnaste ametikohtade töötasude võrdlemine ei pruugi positiivset tulemust anda, kuna põhjused palgaerinevuste või, miks ka mitte, nende sarnasuse kohta jäävad selgitamata. Valitsemissektoris on palgad juba pikemat aega avalikud.
Eraldi teema on avaliku sektori juhtide või juhtkonna palkade avalikustamine, mille kohta on suurem avalik huvi ja võrdlussoov teiste, sealhulgas erasektori juhtidega. Asutuste üksikute töötajate töötasu avalikustamine rahuldab minu arust pigem uudishimu. Selleks, et avaliku sektori palgad läbipaistvamaks muuta, piisab ametikoha tasuvahemikust. Erasektori palkade avalikustamist piirab töölepinguseadus.
Seotud lood
Palgainfo agentuuri novembrikuise küsitluse põhjal pooldab töötasude avalikustamist vaid 2% Eestis küsitletud tööandjaist.
Valuuta- ja kullafirma Tavid suuromaniku Alar Tammingu sõnul on ettevõtjate eesmärgiks muutunud kasum ja selline mõtteviis on üks ühiskonna allakäigu põhjusi.
Rahvusvaheline reitinguagentuur S&P Global Ratings
tõstis Freedom24 kaubamärki omava Freedom Finance Europe Ltd. pikaajalist krediidireitingut B-tasemelt B+-tasemele.