Valuuta- ja kullafirma Tavid suuromaniku Alar Tammingu sõnul on ettevõtjate eesmärgiks muutunud kasum ja selline mõtteviis on üks ühiskonna allakäigu põhjusi.
- Tavidi suuromanik Alar Tamming. Foto: Erik Prozes
"Kui pidasin ühele erakonnale loengut ja nemad ütlesid, et haigla eesmärk on kasum, siis seda oli väga raske kuulata. Haigla eesmärk on haigete teenindamine. Kui sa eesmärki hästi täidad, siis sellest tuleb kasum. Aga praegu on muutunud eesmärgiks kasum," nentis ta.
Eestlaste sissetulekute tõusule aitaks Tammingu sõnul kaasa palkade avalikustamine.
Intervjuu Alar Tamminguga:
Mis aitaks peatada väljarännet Eestist?Ma arvan, et see on pikaajaline protsess, mis mingil hetkel pöördub. Ootame järgmise kriisi ära ja vaatame, mis moodi siis on. Aga ma ei näe midagi halba selles, kui eestlane teises riigis tööd teeb ja teenitud ressursi Eestisse toob.
Kas ikka toob?Kui ehitaja töötab Soomes, siis ta tõenäoliselt kasutab teenitud raha Eestis.
Aga kui ta läheb koos perega Soome?Kui ta läheb perega, siis ta jääbki sinna, mis tähendab seda, et me oleme geneetiliselt nõrgad – me ei ole suutnud pakkuda midagi sama head. Tunnistame endale olukorda. Ei ole olemas mingit võluvitsa, et teeme seda ja siis midagi muutub. See on reaalsus. Me saame igaüks ainult enda asja paremini teha.
Mida riik saab teha?Riik saab luua soodsa ettevõtluskeskkonna – soodsama maksukeskkonna. Mida ta tegelikult ei saa, sest teistele Euroopa riikidele see ei meeldiks. Mina näen, et Eestil ei ole seda õigust, et suuri muutusi teha.
Mis veel ettevõtluskeskkonda paremaks muudaks?Normaalne ettevõtluskeskkond hõlmaks ka pangandust. Ehk kui pank on andnud halva laenu välja, siis pank läheb pankrotti. Ma tahaks, et sealt hakkaks asi pihta – et oleks kollektiivne vastutus. Praegu pankadel vastutust ei ole. Mina tunduvalt kiirendaksin pankrotti minekuid halbade otsuste puhul. Et toimuks nii-öelda isepuhastumine.
Ja nagu olen ka varem öelnud – varamaks võiks olla. Inimene deklareerib oma tulu ja igal aastal maksab 1% oma varast ära. Siis puudub vajadus oma vara üle hinnata, et saada suuri laene, nagu praegu tehakse.
Ma näen kompleksset kõikide asjade muutust. Arvestades maailma ajalugu, toimuvad aeg-ajalt väga suured muutused. Suuremate muutusteni jõutakse läbi sotsiaalsete rahutuste ja elukeskkonna veelgi suurema halvenemise (Tamming selgitab pikalt, kuidas meie eluajal kukub kokku euro ja kogu praegune rahasüsteem ning asemele tuleb uus kõrgem tase, näiteks tagatud elektrooniline raha – toim).
Peaksime me üldse muretsema, et eestlane läheb Soome tööle ja võtab pere kaasa?Ma arvan, et see on inimeste vaba valik, kuhu nad lähevad. Ma ei näe siin riigipoolset sekkumist. Kogu aeg räägitakse, et tähtis on turumajandus. Minnakse sinna, kus on parem ja müüakse seal, kus on kasulikum. Aga kui see turumajandus hakkab meid endid puudutama, muututakse millegipärast väga närviliseks ja rahutuks.
Muidu öeldakse, et turumajandus on väga hea, turumajandusega kaasneb pankrot. Aga kui see, kes seda räägib, hakkab ise oma firmaga pankrotti minema, siis ta tahab pankrotikaitset.
Või siis need juhid, kes ütlevad, et palka pole vaja tõsta, endal on palk 10 000 eurot kuus. Siis on väga hea öelda teisele, et tema töötagu madalama palgaga.
Kuidas Eesti ettevõtjad saaksid rohkem palku tõsta?Väga lihtsalt. Ma tahaks, et kõik ettevõtted avalikustaks oma kauba sisseostuhinna, müügihinna, kasumi, kulu igale töötajale, sealhulgas juhtidele. Siis hakkab süsteem ise reguleeruma, sest enamasti ei julgeta neid asju teistele öelda. Ja kui miski on saladus, siis saladus tähendab tavaliselt häbi.
Juhtkonna eesmärk on maksta kellelegi vähem ja saada temalt rohkem tööd, kuid mitte öelda seda välja. Aga eesmärk peaks olema ühtne süsteem. See on nagu kaheksapaadiga sõudmine, kus kõik peavad ühes rütmis tegutsema. Kui sa hakkad midagi varjama, siis see tähendab, et kulutad energiat ja pikas perspektiivis need asjad töötavad sinu kahjuks.
Kas probleem on mõtteviisis?Ma arvan, et kadeduses. See on puhtalt kadedus. Raha on tabuteema ja rahast ei julgeta üldse eriti rääkida. On kujundatud kollektiivne mõttemall, et ärme üksteise rahakottides sorime. Aga miks mitte? Kas sul on häbi või?
Mõtteviis selgub küsimusega, mis on äri eesmärk. Kui kuskil öeldakse, et äri eesmärk on kasum, siis mina võtan kahe käega peast kinni. Äri eesmärk on kasumiks moondunud. Äri eesmärk oli kunagi see, et keegi tegi kogukonnale kasulikku tegevust ja sai täiendavat ressurssi sellest, et pühendus teiste jaoks. Sealt tuli kasum.
Kui pidasin ühele erakonnale loengut ja nemad ütlesid, et haigla eesmärk on kasum, siis seda oli väga raske kuulata. Haigla eesmärk on haigete teenindamine. Kui sa eesmärki hästi täidad, siis sellest tuleb kasum. Aga praegu on muutunud eesmärgiks kasum.
Aga näidake mulle ettevõtjat, kelle eesmärk pole kasum.See ongi praeguse ühiskonna allakäigu üks põhjus. See on mõtteviisi viga.
Seotud lood
Suurima sotsiaalmeediaturunduse firma Goal Marketing loovjuhi Marko Saue sõnul ei ole nende ettevõtte eesmärk palju maha müüa, vaid kasutada oma turundajaoskusi selleks, et midagi head teha.
Orto juhatuse esimehe Gunnar Laasi sõnul on ettevõtte eesmärk panna proovile oma kogemusi ja oskusi, teha midagi, mis arendab töötajat ja ettevõtet.
CV Keskuse juht Paavo Heil soovitab ettevõtjail maksta rohkem palka ja pakkuda paremaid tingimusi, kui on tavaks turul üldiselt.
Ökosahver OÜ üks omanikest Merit Miku sõnul on raha teenimiseks muud valdkonnad kui mahetoidu müümine.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele