Ökomaterjalide müüjad kahjumis

Taoliste materjalide kasutamise eesmärk on parandada ruumide mikrokliimat, teisest küljest vähendada hoone keskkonnakahjulikku mõju.

Looduslikke viimistlusmaterjale tootva Safran OÜ juht Tarmo Tamme sõnul ei saanud enne viimast majanduskriisi inimesed ökomaterjalide tegelikust tähendusest suurt midagi aru. "Kogu ökovärk tundus varem koopasse tagasiminekuna ja modernse eluviisi eitamisena," ütles ta, viidates näiteks põhumajadele.Samas langes teine osa inimesi rohelise mõtteviisi osas äärmusesse. Selline ökomarulisus, mis tähendas mõtlematut ihalust kõige järgi, mis seotud sõnaga öko - on Tamme hinnangul samuti kaduma hakanud.

Tamm meenutas, et nagu teistele nišitooteid pakkuvatele ettevõtetele, oli ka ökomaterjalide valmistajatele ja edasimüüjatele kriisiperiood väga raske. Pärast seda perioodi on klient muutunud aga tunduvalt targemaks ja kaalutlevamaks. Klient saab Tamme sõnul aru, mida mõeldakse näiteks ruumi sisekliima all ja ta oskab selle tähtsust rohkem hinnata. Sellega kaasneb ka kõrgema hinna sallimine.

OÜ Safran sai eelmisel aastal üle 35 000 euro kahjumit. Tööjõu palgakulu kasvas ligi kaks korda. Tamm aga kinnitas, et ta pole tahtnud oma firmas tööjõudu koomale tõmmata. "See aasta on tunduvalt parem, nina on ülespoole," rõõmustas ta.

Seda, et inimeste teadlikkus ökomajade tähtsusest järjest kasvab, möönis ka Tervemaja OÜ juht Peeter Lossmann, kes on üks aktiivsemaid ökomajade propageerijaid. "Kui 2005. aastal alustasime, siis arvati, et see on mõttetu ja kallis tegevus, millega kaua vastu ei pea," rääkis ta. Hoolimata kahjumist, mis tuli investeeringutest ja uute masinate soetamisest, on nad praegu tuleviku suhtes optimistlikud.

Ökorevolutsiooni ei tule

Samuti ökotooteid müüva OÜ Kodutohter kaupluse juhataja Virve Kiil sõnas, et hoolimata müügitulu ja kasumi langusest 2012. aastal käib neil sel suvel palju kliente, kes kõik ehitama või remontima hakkavad. Kuigi Kiil leidis sarnaselt teistega, et inimesed on ökomaterjalide teemadel vesteldes tunduvalt asjalikumad kui varem, jäävad need siiski vaid nišitoodeteks. Üks põhjus on kindlasti selles, et suurte ehitusobjektide peal on oluline materjalide odavus ja nende töötlemise kiirus. Viimasel all pidas Kiil silmas näiteks ökoloogilisi värve, mis kuivavad tunduvalt aeglasemalt kui tavalised värvid.

Sama arvamust jagas ka Tarmo Tamm, kes märkis, et hoolimata teadlikkuse kasvust n-ö ökorevolutsiooni oodata pole. Ta tõi kontrastina näiteid nii Austriast kui Saksamaalt, kus tervisliku elukeskkonna temaatikat väga oluliseks peetakse. Kui ta paar aastat tagasi Saksamaal oli, viidi seal läbi laiaulatuslik uuring, kus hinnati 800 erinevas hoones nn haige maja sündroomi ulatust. Selgus, et kõik näitajad olid negatiivsed.

Lossmanni hinnangul võib hoonete siseõhk olla isegi saastatum kui suurlinna välisõhk. See olevat Lossmanni sõnul suur probleem ja nii räägitakse ka haige maja sündroomist, mis on tingitud valedest ehitusmaterjalidest ja nende kasutamisest. Tagajärgedeks võivad olla terviseprobleemid nagu peavalu, väsimus, silmade ärritus ja iivelduse. Tihtipeale mõeldakse, et need on paratamatud vaegused.

Ka on Lossmann tähele pannud, et nende kliendid ehitavad keskkonnasõbralikest materjalidest endale pigem suvekodu kui elumaja - samas viimases elavad nad suurema osa aastast. "See on natuke kummaline, tegelikult võiks ju vastupidi olla," märkis Lossmann.

Vaja on kõrvalseisja hinnangut

Nii Lossmann kui ka Kiil tõid kõige paremini müüva ökomaterjalina välja Fermacelli kipskiudplaadid, mis koosnevad kipsist ja paberikiududest. Tegemist on  stabiilse materjaliga, mis talub hästi mehaanilist koormust ja isoleerib heli. Samuti sobib see muutuva õhuniiskusega ruumidesse nagu köök ja vannituba.

Pinnaviimistlusmaterjalides märkis Kiil, et suveajal on kõige populaarsem linaõlivärv. Samuti müüvad hästi kohupiimavärvid ning savi-ja lubikrohvid.

Siiski näeb Lossmann praegu ühe probleemina seda, et mitmed ettevõtted, kes lubavad klientidele ökoloogilisi materjale, ei paku seda tegelikkuses hoopiski mitte. Tema ettevõtte tooteid kontrollitakse Saksamaa laborites, aga Eestis puudub selline sõltumatu amet, mis kontrolliks materjalide ja juba valmis ehitiste ehitusbioloogilist seisukorda ning väljastaks tunnistuse toote keskkonnasõbralikkuse kohta. "Valitsus võiks luua instituudi, kes kontrolliks, et näiteks lasteaiad ja muud ühiskondlikud asutused oleksid tervisele sõbralikud," lisas Lossmann. Riiki tema sõnul aga ökohoonete kaudu parema keskkonna loomine eriti ei huvita. "Riiki huvitab, et maksud kuidagi kätte saaks," tõdes ta.

Näiteid ökomaterjalidest

Fermacelli kipskiudplaat - Austria Ehitusbioloogia Instituut on kinnitanud ideaalseid omadusi eluruumide, laste asutuste, hotellide jne. väljaehitamiseks, kuna see tagab hea sisekliima.

Pro Clima aurutõkkepakk -Võimalik rakendada isolatsiooni sisemise piirajana kõikides elamutes ja nende niisketes ruumides. Kasutatakse nii passiivmajades ja madala energiatarbivusega hoonetes.

STEICO puitkiust soojusplaadid - minimaalsed mõõtmed ja väike kaal tagavad kõrge koormustaluvuse. STEICO  tooteid on kerge töödelda, nad on väga nahasõbralikud ja vananemisekindlad.

YTONG multipor soojusplaadid -  tänu lihvimisomadusele on neid hea kasutada profiilsete fassaadide soojustamisel, sest lihvides ja/või lõigates on võimalik profiil plaadi pinnale töödelda.

Savikrohv - olulisemateks omadusteks on tervislikkus ja ökoloogilisus. Tervislikkuse alla käib ruumikomfort ehk võime hoida ruumis ühtlast õhuniiskust ja temperatuuri. Ökoloogilisus väljendub eelkõige materjali kestvuses.

Lubikrohv - laia kasutusvõimalusega, hea nakkuvusega mineraalne kuivsegu siseruumidesse struktuursete pindade tegemiseks. Pind jääb hingav, ühtlase marmorvalge tooniga. Pole vaja üle värvida, lõhnatu, säilitusaineteta

Linaõlivärv - Hästi värvitud linaõlivärvi pinna iga on 30 aastat. See püsib läikiv ja vastvärvitud välimusega, kui see kord aastas värnitsas niisutatud rätiga üle tõmmata.

Allikad: Tervemaja, Majatohter ja Safran OÜ.