Eelmiste riigikogu valimiste eel sai Reformierakond Väo jaamaga seotud ärimeestelt kopsakaid annetusi.
Kronoloogia: seadusemuudatus andis garantii
2010. aasta kevadel esitas Reformierakonna fraktsioon monopolide ohjeldamise seaduse eelnõu teisel lugemisel parandusettepaneku, millega Väo jaam sai 12 aastaks eksklusiivõiguse soojuse müügiks.
Konkurentsiamet saatis seepeale riigikogu majanduskomisjonile kirja, et nad ei toeta ettepanekut, sest see piirab oluliselt vaba konkurentsi ning kolmanda osapoole juurdepääsu võimalust kaugkütte võrgule.
Kristen Michal aga kinnitas siis ERRle, et kellegi monopoolsust ei taheta seadustada ja ka hinnatõusu ei tule. Kui näiteks Väo ei suudaks pakkuda soojust odavama hinnaga kui Eesti Energia uus prügijaam, siis peaks Väo kas hinda alandama või laskma võrku Eesti Energia soojuse, märkis ta.
17. juunil 2010 võttis riigikogu 52 poolthäälega seaduse vastu. Lisaks Reformierakonna, IRLi ja roheliste saadikutele, hääletasid seaduse poolt kaks sotsi. Vastu olid kaks keskerakondlast ja parteitu Jaan Kundla.
30. juunil 2010 jättis president Toomas Hendrik Ilves seaduse välja kuulutamata, kuna see läks tema hinnangul põhiseadusega vastuollu ega taganud nõutud määral tarbijate kaitset.
02. juulil 2010 annetas Arti Arakas Reformierakonnale kaks miljonit krooni (ligi 128 000 eurot).
03. augustil 2010 kogunes riigikogu erakorralisele istungjärgule, tehes seadusesse mõned muudatused. Seaduse poolt hääletas 53 saadikut ja vastuhääli kogunes 30.
05. augustil 2010 kirjutas president seaduse kehtestamise otsusele alla.
04. oktoobril 2010 annetas Arakas Reformierakonnale miljon krooni (63 900 eurot).
01. novembril seadus jõustus.
21. detsembril 2011 avalikustati, et Kristjan Rahu ostab Dalkialt 85 protsenti Väo jaama osalusest. Rahu sõber Arti Arakas rääkis, et teadis tehingust juba palju varem ning ta oli nõu ja jõuga abiks. Küll lükkas ta tagasi kuuldused, et ta on varjatult omanikeringis.
Seotud lood
Merko juhatuse esimees Andres Trink tõdes, et isiklikul tasandil pole ta väga palju pidanud lobitööga tegelema, kuna selle järgi pole vajadust tekkinud.
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Viimased uudised
Lisatud analüütikute kommentaarid!
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele