"Detailplaneeringuga kavandatava tööstuspargi, sh laohoonete, saeveski, puidupelletitehase, bioenergiajaama jms rajamine on kohtumenetluse ajal keelatud. Sadamarajatiste kasutamine kauba töötlemiseks, ümberpakkimiseks, pikemaajaliseks ladustamiseks jms tegevus ei ole meie hinnangul lubatud," lisas ta.
Planeeringu heaks kiitnud Mustjala vald ja Tallinna Sadam palusid esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätta, viidates, et täiendavate operaatorite tegutsemine sadamas toob kaasa tööhõive kasvu ja suurendab kohaliku omavalitsuse maksutulu.
"On tähelepanuväärne fakt, et valda ja Tallinna Sadamat esindab kohtumenetluses üks advokaadibüroo ja dokumendid on kahel menetlusosalisel ühised. Ka Saaremaa sadama detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise on kokkuvõttes finantseerinud Tallinna Sadam," märkis Blankin.
Ka on Mustjala vald ühinenud Tallinna Sadama avaldusega: "Saaremaa sadama toimimine kaubasadamana omab lisaks tähtsust Saaremaa jaoks tervikuna, kuivõrd Roomassaare sadam ei ole talvel laevatatav. Detailplaneeringu täitmise peatamise korral saavad hoobi pikaajalised läbirääkimised, mida on sadama võimalike operaatoritega peetud. Kui arvestada aastas 20-30 kaubalaeva külastusega, jääks Tallinna Sadamal arvestuste kohaselt saamata ligikaudu 210 000-330 000 eurot sadamatasusid aastas."
Blankini sõnul pole teada, et kohalikud oleksid kunagi näidanud üles initsiatiivi ja taotlenud kaubasadama-tööstuspargi rajamist. "Erinevatel isikutel võib olla mingi huvi projekti toetada, aga vähemalt seni on valla ja Tallinna Sadama väited uute töökohtade loomisest ja maksutulu saamisest paljasõnalised. Ei ole isegi teada, mis täpselt ja millal tööstusparki tuleb," lisas ta.
Mustjala valla maanõuniku Ilmar Pungari kinnitusel pole alust tõdemusel, nagu oleks vallavalitsus või keegi ametnikest asunud Tallinna Sadama poolele. "Juhin tähelepanu planeerimisprotsessile, mille käivitamise aluseks on isiku, antud juhul Tallinna Sadama avalduse alusel vastu võetud vallavolikogu otsus. Vastava otsuse olemasolul on vallavalitsusel ja tema ametnikel kohustus vallavolikogu kui kõrgemalseisva organi otsust täita," sõnas ta.
Töökohti ning seda, kes ja mis otstarbel hakkab detailplaneeringus olevaid tootmismaa krunte kasutama, on Pungari sõnul vara arutada. "Sestap ongi õige, et keegi ei oska rääkida konkreetsetest ettevõtlusega seotud numbritest, sest keegi lihtsalt ei tea neid," lisas ta.
Piret Blankini sõnul on arusaadav, et keegi ei soovi oma looduskaunis kohas oleva kodu vahetuses läheduses näha ja kuulda mürarikast tööstusparki kaubalaevade, tehaste, tööstusettevõtete ja neid teenindava autotranspordiga.