Võrdluses Läti ja Leeduga tammub Eesti kinnisvaraturg ühe koha peal, tõdeti kinnisvarafirmade liidu ja Bigbanki kinnisvaraseminaril eelmisel neljapäeval.
Põhjuseid toodi mitmesuguseid alates detailplaneeringu kehtestamise venimisest, riskijulguse puudumisest ja Vene investorite kartmisest.
Äsja Riias kinnisvarafoorumil käinud UMPA juhatuse esimees Ardi Roosimaa leidis, et Eesti on täna oma eeliseid selgelt naaberriikidele kaotamas. Tema hinnangul pole meie soodne maksusüsteem enam välisinvestorite piisavaks argumendiks. "Püsime oma status quos ja midagi uut ei toimu," ütles Roosimaa. "Puhtalt selle pärast, et meie valitseva partei nimi ei vasta nende tegevusele."
Sama meelt oli ka neljapäevasel kinnisvaraseminaril osalenud majandusgeograaf Hardo Aasmäe. Tema hinnangul vajab Eestis uuendamist kümmekond põhivaldkonda, sh ka kinnisvaraturg, kus jääb puudu uuendusmeelsusest. "Keegi ei taha riske võtta, kõik tasandub argisusse ja igapäevasusse," arvas ta, lisades, et ühiskonnas tajutav kindla peale minek tähendab tegelikult minevikku. "Pole imestada, et SKT ei kasva," märkis ta.
Kuidas Eesti eeliseid kaotab ning millised oleks lahendused konkurentidele ära tegemiseks, loe pikemalt tänasest Äripäeva paberlehest.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”