Pangasaladuse lõpp. Samm täieliku jälgimise poole

Brüssel kavandab sammu, mis võib juba ülejärgmisel aastal otseselt mõjutada eelkõige inimesi, kes töötavad teises Euroopa Liidu liikmesriigis, saavad teises liikmesriigis dividende sealsele kontole või lihtsalt omavad kontot ka mõne teise Euroopa Liidu riigi pangas.

Euroopa Komisjon on välja töötanud ettepaneku laiendada ELis automaatse teabevahetuse kohaldamisala. Automaatne teabevahetus tähendab andmete vahetamist liikmesriikide maksuhaldurite vahel.

Automaatne andmevahetus. Direktiivi ettepaneku järgi hakkab liikuma teave järgmiste tulude kohta, mida finantseerimisasutus maksab, garanteerib või hoiab selle teise liikmesriigi residendist füüsilisest isikust tegeliku tulusaaja otseseks või kaudseks kasuks: dividendid ja kapitalikasum, mis tahes muud tulud, mis on tekkinud finantskontol hoitavate varadega ning mis tahes summa, mille finantseerimisasutus on kohustatud välja maksma või millega seoses ta on võlgnik, kaasa arvatud kõik lunastamismaksed, lisaks ka pangakontode saldod.

Selline andmevahetus peaks toimima alates 1. jaanuarist 2015 ja isikute tulude ja kontode saldode kohta alates 1. jaanuarist 2014. Uutele tululiikidele (dividendid, muud tulud ja pangakontode saldod) ei rakendata siis enam praegu direktiivi kaasatud tulu suhtes kehtivat tingimust, et teavet tuleb vahetada üksnes siis, kui see on kättesaadav.

Euroopa Komisjon nimelt leiab, et teave nende uute tululiikide kohta on tulevikus kindlasti kättesaadav. Finantsvahendajad on edaspidi kohustatud seda maksuametitele esitama vastavalt lepingutele, mis liikmesriigid on sõlminud või sõlmivad USAga seoses FATCAga. FATCA on USA välisarvetega seotud maksukohustuste täitmise seadus (Foreign Account Tax Compliance Act). Selle järgi peavad kõik pangad hakkama esitama USA nõutavat teavet USA maksuametile.

Saab järeldada, et Euroopa Komisjon kasutab seda olukorda lihtsalt ära. Põhjusena, miks seda kõike tehakse, nimetatakse võitlust maksupettuste vastu. Argumentide paketi hulgas, millega komisjon oma ettepanekut põhjendab, on ka väited, et ausad maksumaksjad ei peaks kannatama ei ulatuslike repressivmeetmete ega ka täiendava maksutõusu tõttu, et maksupetturite ja maksudest kõrvalehoidujate süül laekumata jäänud tulud kompenseerida. ELi poliitikadokumentides väidetakse, et maksupettuste tulemusena jääb laekumata miljardeid eurosid. Pettusi ja kõrvalehoidumist vähendades võiksid liikmesriigid oma maksutulusid suurendada.

Kui siia juurde lisada rahvusvaheline mõõde ja väited, et viimastel aastatel on on maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumisega seotud probleemide hulk märgatavalt suurenenud ning see on muutunud mureküsimuseks nii ELis kui ka kogu maailmas, ongi komisjonil vajalik põhistus olemas. Sealjuures saab hoobilt juba eos ka võimalikele vastuväidetele lajatada, et siis toetate maksupettusi või?

Ma ei toeta maksupettusi, kuid kõikide nimetatud andmete esitamisega nõustuda ka ei taha.  Äärmiselt küsitavaks, ebaproportsionaalseks ja asjakohatuks pean andmete esitamist pangakontode saldode kohta.

Kas rong on lõplikult läinud? Kuidas mõjuks näiteks maksuseaduses maksumaksja kohustus ilmuda perioodiliselt maksuhalduri palge ette ja näidata ette oma rahakoti sisu, sealjuures kindlasti kõik sahtlid?

Iseenesest on ju tegemist sama asjaga, ainult raha asub rahakoti asemel pangas ja maksumaksja asemel esitaks andmed pank.

Mis aga maksupettustesse puutub, siis näiteks analüüsi selle kohta, milline on neis füüsiliste isikute ja milline juriidiliste isikute osakaal, komisjon muudatusi ette valmistades teinud ei ole. Rahvusvaheliste mastaapsete käibemaksuskeemide ja -pettuste puhul aga saabki tegu olla juriidiliste, mitte füüsiliste isikutega. Nii et küsitavusi ettepaneku puhul leidub küll ja veel.

Kuigi praeguseks ei ole muudatusi veel vastu võetud ja liikmesriikidel on aeg oma sõna öelda, näib kaalukauss kalduvat komisjoni ettepaneku toetamise poole. Kui kavandatud ettepanek teoks saab, oleme jällegi liikunud sammukese lähemale täieliku jälgimisühiskonna poole.