Riigikontroll kommenteeris peaministrer Andrus Ansipi väiteid 5. novembri riigikogu istungil riigikontrolli aastaülevaate kohta.
Peaminister Andrus Ansip:„Sellessamas Riigikontrolli paksus materjalis on ka üks ettepanek: selleks et jätkusuutlikkust tagada, tuleks pensione vähendada 200 euroni või suurendada sotsiaalmaksu kümne protsendipunkti võrra. No aitäh! Kumbki ettepanek ei sobi mulle, ma usun, et teile ka mitte.“ (Allikas: Riigikogu stenogramm, 5. november 2013)
Riigikontrolli kommentaar: Peaminister on omistanud Riigikontrollile kahetsusväärselt ettepanekud, mida Riigikontroll pole kunagi teinud. Tegu on penisonikassa tasakaaluks vajaliku rahasumma suurust illustreerivate näitlike arvutustega. Tegelikkuses ütleb just Riigikontroll oma ülevaates selge sõnaga, et kumbki variant – ei pensionide vähendamine 200 euroni ega sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa suurendamine 10% võrra – pole ühiskonnale vastuvõetav.Riigikontrolli ülevaates on ka näidete juures öeldud: „Pensionide vähendamine raskendaks oluliselt pensionäride toimetulekut. Mainitud ulatuses maksutõus suurendaks aga oluliselt tööjõu maksukoormust, mis on juba praegu Euroopa Liidu keskmisel tasemel.“
Riigikontroll rõhutab samuti, et kuigi ülevaate pensionisüsteemi jätkusuutlikkust käsitleva peatüki punktis 178 on pensionikassa tasakaaluks vajaliku rahasumma suurust illustreerivaid näitlikke arvutusi ühes lõigus üksteise järel toodud kaks, pärinevad need kahelt erinevalt institutsioonilt: Riigikontrollilt ja Poliitikauuringute Keskuselt Praxis.Et vältida vääritimõistmist, on oluline teada, et Riigikontroll (mitte Praxis) on oma summalise hüpoteetilise arvutuse põhjal kirjutanud: „Näiteks kui viia 2013. aastal riiklik pensionikindlustus tasakaalu, siis peaks keskmist vanaduspensioni vähendama 312 eurolt ca 200 euroni“.Mis puutub sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (10%) kohta tehtud protsentuaalsesse hüpoteetilisse arvutusse, siis selle on teinud sotsiaalsüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse analüüsi käigus Poliitikauuringute Keskus Praxis. Tegu ei olnud reaalse ettepanekuga, vaid Rahandusministeeriumi soovil tehtud näitliku arvutusega, nagu on kirjas ka Praxise uuringuaruandes.
Kokkuvõtvalt: Riigikontroll pole teinud ettepanekut vähendada pensione 200 euroni ning Praxis pole teinud oma analüüsis ettepanekut suurendada sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa 10% võrra.
* * *
Riigikontrolli kommentaar peaministri etteheidete kohta, et 4. novembril Riigikogule üle antud ülevaates ei kajastu 30. oktoobril Eurostati andmestikus tehtud korrektsioonid (näiteks ostujõu asjus):
Riigikontroll on oma aastaraportis püüdnud kasutada kõige värskemaid ametlikke andmeid, mis raporti trükkiandmise hetkeks kuu aja eest ehk oktoobri alguses kättesaadavad olid.Peaministri nimetatud protsendid ostujõu kohta ei pärine Eurostati valmistabelist, vaid n-ö alustabelist, mille pealt saab üksikute komponentide valimisel nn ostujõu protsendi ise arvutada. Seda arvutuskäiku Eurostat ise pole jõudnud veel teha ja nende kodulehe avalehelt kiirlingina avanev ametlik valmistabel (
http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=table&init=1&plugin=1&language=en&pcode=tec00114) sisaldab ka tänase seisuga sama infot, mis on Riigikontrolli ülevaates.
* * *
Riigikontrolli kommentaar eile, 7. novembril valitsuse pressikonverentsil kõlanud peaminister Andrus Ansipi arvamuse kohta, et Riigikontroll oleks pidanud oma ülevaates avaldatavad arvandmed eelnevalt asjasse puutuvatele asutustele ette näitama:
Riigikontroll on aastaraportit ette valmistades teinud koostööd ministeeriumidega. Et esitatav info oleks võimalikult õige ning soovides vältida takerdumist vaidlustesse faktide üle, saatis Riigikontroll aastaraporti tööversiooni eri osad võimalike ebatäpsuste tuvastamiseks septembris asjakohastele ministeeriumidele, sealhulgas ka Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium oma 25. septembril 2013 saadetud vastuses ostujõudu puudutavaid andmeid kahtluse alla ei seadnud. Samas tegi Riigikontroll ministeeriumidelt saadud tagasiside põhjal ülevaatesse mitmeid täpsustusi.
Eurostati korrektsioonid ostujõu asjus mõne protsendikümnendiku võrra ei muuda Eesti olukorda ja arenguväljakutseid. Riigikontroll loodab, et arutelu keskendub riigi ja siin elavate inimeste ees seisvatele probleemidele lahenduste otsimisele.
Seotud lood
Me ei peaks endale sugereerima, et oleme hädapätakad, saamatud, vajume järjest allapoole, kommenteeris Andrus Ansip riigikontrolli aruannet.
Peaminister Andrus Ansipi nördimuse riigikontrolli aastaraamatu üldjoontes pessimistliku pildi pärast võib kokku võtta sõnadega: "kõik on lollid". Pole see uus riigikontrolör midagi parem kui eelmine, ja ajakirjandus ei saa nagu tavaliselt millestki aru.
Isegi riigiteenistujad leiavad, et sageli istuvad riigi äriühingute nõukogudes kesiste võimetega liikmed, kirjutab ajakirjanik Katariina Krjutškova.
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele