Mertsina: suhtun ettevaatlikult riigivõla suurendamisse

Mertsina märkis, et Eesti valitsemissektori võlg on Euroopa Liidu madalaim ning lähiaastate prognoosi järgi jääb see suhtarv umbes samale tasemele. Ta rõhutas, et valitsemissektori võlga ei saa selle eelarveseisust eraldi vaadata. Enamus ELi liikmesriike on aga tema sõnul võla suurendamise arvelt eelarvepuudujääki jõudsalt vähendanud ning riigirahanduses praeguste fiskaalprobleemide lahendamise tulevikku lükanud.

„Tuleb arvestada, et praegune ülimadalate intresside keskkond ei kesta igavesti,“ nentis Mertsina. Ta lisas, et laenuteenindamise kulude vähendamiseks peavad võlgu võtnud riigid tõestama finantsturgudele, et nende reformid ka reaalseid tulemusi annavad.

Eesti kogus tema hinnangul ülejäägis eelarvega reserve, mida sai kriisiaastatel kasutada ning hoiduda uute võlakohustuste tekitamisest. Ta nentis, et praeguseks murrab enamus riike pead, kuidas oma riigivõlga vähendada ning hoida pikaajaliselt riigirahandus kontrolli all.

Mertsina arutles, et Eesti elanike vähenemine ja samal ajal vanemaealiste elanike osakaalu suurenemine hakkab üha tõsisemalt riigieelarvet koormama, mis omakorda süvendab vajadust suurendada sotsiaalkulusid. See vähendab aga riigirahanduse paindlikkust ning jätab vähem ruumi näiteks taristuprojektide investeeringuteks, mis aitaksid konkurentsivõimet tõsta.

„Riigivõla teeninduskulud muudaksid eelarve tasakaalus hoidmise raskemaks. Seetõttu suhtun ma väga ettevaatlikult igasugustesse ettepanekutesse võlakoormust tõsta,“ nentis Mertsina.

Ettevõtja Ain Hanschmidt leiab, et riiklikke laene mitte võttes enam edasi minna ei saa. Äripäev küsis, kas Eesti riik peaks laenu võtma.