Hiina jüaan seljatas eurooplaste euro

Oktoobris oli jüaani osalus arveldustes 8,66 protsenti, eurol 6,64 protsenti. Enim kasutasid oktoobris jüaane Hiina, Hongkong, Singapur, Saksamaa ja Austraalia. Võrreldes möödunud aastaga, on jüaani kasutamine arveldustes teinud hüppelise kasvu, kuna mullu jaanuaris kasutati jüaane kõikidest arveldustest ainult 1,89 protsenti, kirjutas Bloomberg.

Oma valuuta suurema rahvusvahelise rolli saavutamiseks on Hiina riik astunud mitu sammu, nagu näiteks lõdvendanud kontrolli jüaani vahetuskursi üle. Hiina keskpanga asejuht Yi Gang ütles 20. novembril, et Hiina huvides ei ole enam valuutareservide kasvatamine, mis septembri lõpus kerkisid rekordilise 3,66 triljoni dollarini.

“Renminbi on globaalses mastaabis selgelt põhivaluuta,” ütles Swifti Aasia ja Vaikse ookeani juht Franck de Praetere Bloombergile.

Jüaani on üha rohkem hakatud kasutama.   Deutsche Bank AG andmetel on jüaani üha rohkem hakatud rahvusvaheliselt kasutama, sest Hiina on avamas oma kapitaliturge. Praeguseks toimub umbes 17 protsenti Hiina ülemaailmsest kaubavahetusest jüaanides. 2009. aastal oli see number ainult 1 protsent.

Väljaspool Hiinat on kõige rohkem jüaanihoiuseid Hongkongi pankades, kuhu oli oktoobri seisuga kogunenud 782 miljardit jüaani ehk 95 miljardit eurot.

Pikki aastaid välismaailma eest suletud olnud Hiina on tasapisi kergitamas omas eesriiet. Regulatsioonid on lõdvenemas ning seda nii ühiskondlikult (näiteks ühe lapse poliitika leevendamine) kui ka rahapoliitikas. Kuigi Hiinas on aastaid domineerinud kommunism, on maailma suurima elanike arvuga riik hakanud aru saama, et on osa maailmast ning suurel areenil läbilöömiseks on vaja avatust ja koostöövalmidust.