Eilsel ELi rahandusministrite nõukogul Brüsselis arutati Euroopa pangandusliidu järgmise sammu, ühtse kriisilahendusmehhanismi viimaseid lahtisi küsimusi.
„On hea, et pangandusliidu puuduvas lülis, kriisilahendusmehhanismis, kokkuleppele lähemale liiguti,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi. „Eestile on üksikasjadest tähtsamgi, et finantssektor endale ühtsed reeglid saab ning ühisele järelevalvele lisandub ka ühine kriisilahendusskeem, mida rahastavad pangad. Otsustavus pangandusliidu loomisel ja üldine Euroopa majanduse stabiliseerumine näitavad, et eelmiste aastate probleemidest on õpitud. Fookus nihkub nüüd kokkulepitud reeglite korralikule, järjekindlale rakendamisele.“
Kriisilahendusmehhanismi eesmärk on leppida kokku reeglid pankade probleemide ennetamiseks ja nende lahendamiseks maksumaksja raha kaasamata. Mehhanism täiendab käivituvat Euroopa ühtset pangandusjärelevalvet. Eile öösel poolelijäänud aruteludeks kogunevad ministrid uuesti järgmisel nädalal.
Rahandusministrid arutasid veel ka konkreetsete kriisilahenduse meetmete ning hoiuste tagamise skeemidega seonduvaid ettepanekuid, mille üle käivad läbirääkimised Euroopa Parlamendiga. Eelnõude vastuvõtmine on osa pangandusliitu toetavast raamistikust ja nende ulatus on laiem kui pangandusliidul – need kehtivad ka mitte-euroala riikidele.
Lisaks räägiti üldisest majanduskoordinatsioonist: makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusest ja majanduskasvu analüüsist ning stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamisest.
Esmaspäevasel eurorühma kokkusaamisel leiti, et Kreeka abiprogrammi neljas ülevaatus vajab lisaaega. Küprose programm on aga hästi käivitunud ja Iirimaa oma edukalt lõpule viidud.
Seotud lood
Kuusteist tundi kestnud maratonkõnelused Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide vahel päädisid täna hommikul kell seitse kokkuleppega pangandusliidu kriisilahendusmehhanismi osas, mis ajalehe Financial Times andmeil püsib suuresti Saksamaa maha joonitud piiride raames.
Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi kardab, et pankade kriisihalduse mehhanism sellisel kuju, nagu see homme Brüsselis kohtuvatele ELi rahandusministritele ettepanekuna lauale pandi, on hästi toimimiseks liiga keeruline.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.