Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi kardab, et pankade kriisihalduse mehhanism sellisel kuju, nagu see homme Brüsselis kohtuvatele ELi rahandusministritele ettepanekuna lauale pandi, on hästi toimimiseks liiga keeruline.
"Kardan, et otsuste tegemine võib muutuda liiga keeruliseks ja rahastamine ei pruugi olla piisav," ütles Draghi eile Euroopa Parlamendis. "Me ei tohiks luua ühtset kriisihalduse mehhanismi, mis on ühtne ainult nime poolest," vahendas teda agentuur Bloomberg.
Homme kohtuvad rahandusministrid püüavad kriisihalduse mehhanismi kokku leppida enne neljapäeval algavat ELi valitsusjuhtide tippkohtumist, mis selle siis kinnitama peaks. Eelkõige Saksamaa on olnud vastu ühtse fondi loomisele, millest katta pankade restruktureerimise kulud. Saksamaa eelistus on kohalike fondide võrgustik, kus iga riik vastutab oma pankade eest eelkõige ise.
"Ma kutsun teid ja nõukogu (liikmesriike - toim.) kiiresti ühtset kriisihaldusmehhanismi looma," ütles Draghi. Selle puhul on olulised kolm elementi: üks süsteem, üks otsustaja ja üks fond, ütles ta.
Kohtumise eel ringelnud töövariandis, mis erineb Euroopa Komisjoni algsest ettepankust, on enamus otsustusõigust liikmesriikide esindajatest koosneval nõukogul. See luuakse ELI praeguste seaduste raames. Kriisihaldusfond loodaks aga valitsustevahelise kokkuleppega.
Draghi viitas, et kriisiolukorras tuleb otsused teha kiiresti.
"Ei ole võimalik, et sajad inimesed konsulteerivad eelnevalt üksteisega, kas teatud pank on elujõuline või mitte," ütles Draghi, lisades, et taoline liikmesriikidega konsulteerimist eeldav süsteem oleks juriidiliselt väga segane. "Mis iganes mehhanism paika pannakse, see peab töötama," ütles Draghi.
Tuleva aasta sügisest võtab Euroopa Keskpank üle euroala eelkõige suurimate pankade järelevalve. Enne seda viiakse pankades läbi põhjalik tervisekontroll. Keskpanga soov on, et järelevalve käivitumise ajaks oleks paigas ka kriisihaldusmehhanism.
Seotud lood
Saksa väljaandes Der Spiegel ilmunud aastalõpu intervjuus nendib Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi, et euroala kriis pole küll veel läbi, kuid olukord on paranemas.
Eilsel ELi rahandusministrite nõukogul Brüsselis arutati Euroopa pangandusliidu järgmise sammu, ühtse kriisilahendusmehhanismi viimaseid lahtisi küsimusi.
Kolmapäeva varahommikuni väldanud kõnelustel leidsid eurogrupi rahandusministrid lahenduse, kuidas võiks pangandusliidus toimima hakata ühtne kriisihaldussüsteem.
Euroala alaline stabiilsusmehhanism ESM jääb tõenäoliselt viimaseks instantsiks, kust raskustesse sattunud euroala pank abi võiks loota.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.