• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,25
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,25
  • 16.12.13, 10:10
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Merkel saab teisipäeval ametisse asuda

Saksamaa kantsler Angela Merkel jätkab kolmandat ametiaega suure koalitsiooni eesotsas, millel on toekas enamus nii parlamendi alam- kui ülemkojas.
"Sellise valitsuse saamiseks oma esmase prioriteedi - Euroopa -  jaoks on ta mitmetes kodumaistes ja majandusasjades sotsiaaldemokraatidele (SPD) järeleandmisi teinud," kommenteeris agentuurile Bloomberg Berenberg Banki peaökonomist Holger Schmieding. "Ta tahab jätkata oma poliitikat Euroopa tugevdamiseks uute tormide vastu ja praeguse eurokriisi hästi lõpetada. Selleks kulub talle ära stabiilne ja tugeva enamusega valitsus."
Kahepeale on Merkeli konservatiividel (CDU/CSU) ja sotsiaaldemokraatidel parlamendi alamkojas 504 kohta 631-st ning ülekaal ka ülemkojas.
Täna allkirjastatakse koalitsioonileping.
Pühapäeval, kui oli selgeks saanud, et SPD liikmed hääletasid ülekaalukalt koalitsiooni minemise poolt, avalikustati juba ka kavandatav ministriportfellide jaotus.
Saksamaa rahandusministrina jätkab 71-aastane Wolfgang Schäuble, kes oli riigiteenistuses juba kantsler Helmut Kohli ajal. Plaaniga Saksamaa eelarvedefitsiidist jagu saada tahab Schäuble teistele riikidele eeskuju näidata ja kinnitada, et tal on euro kaitsmisega tõsi taga.
Ministriks - ase-tööministriks - naaseb Frankfurdist Euroopa Keskpangast Berliini Jörg Asmussen. Asmussen on olnud panga juhi Mario Draghi üks tugevamaid liitlasi Saksa avalikkusele selgituste jagamisel, mida Euroopa Keskpank euro kaitseks teha saab ja ei saa. 
"Asmusseni sidemetest Saksa valitsuses hakatakse puudust tundma," kommenteeris ING Groep NV  ökonomist Carsten Brzeski. "Ta ei kartnud Saksa meedias Euroopa Keskpanga seisukohti kaitsta."
Saksa konstitutsioonikohtus Euroopa Keskpanga erakorraliste kriisimeetmete üle käivitunud kohtuprotsessis andsid Asmussen ja Saksa keskpanga juht Jens Weidmann tunnistusi vastasleerides.
Enne keskpanka minekut töötas Asmussen ase-rahandusministrinina Schäuble alluvuses.
Saksa SPD juht Sigmar Gabriel saab majandusministri portfelli ja hakkab ühtlasi vastutama Saksamaa energiareformi eest. Ambitsioonika reformi eesmärk on tuumaenergiast loobuda ja suurendada rohelise energia osakaalu, ministri kõige pakilisem ülesanne on taltsutada elektrienergia järsk hinnatõus.
"Me oleme tugev tööstusriik ja energiareform loob tohutud võimalused uute töökohtade loomiseks, kuid meil tuleb garanteerida ka see, et Saksamaa tööstus jääb usaldusväärseks ja kasvule orienteerituks," ütles Gabriel eile.
Saksamaa sotsiaaldemokraadid saavad valitsuses ka tööministri, keskkonnaministri, justiitsministri ja perede ministri portfellid. Välisministeeriumisse naaseb Frank-Walter Steinmeier, kes oli samas ametis ka Merkeli esimeses suure koalitsiooni valitsuses ajavahemikul 2005-2009 ja keda tuntakse Venemaa suhtes sõbraliku poliitikuna.
16-liikmelise valitsuse üks üllatavamaid valikuid on endise tööministri, Merkeli liitlase ja võimaliku mantlipärija Ursula von Leyeni nimetamine esimese naisena Saksamaa kaitseministriks.
Merkeli järeleandmised sotsiaaldemokraatidele on teinud murelikuks Saksa ettevõtjad ning nurinat on kostnud ka Merkeli partei ridadest, et koalitsioonil sotsidega on liiga kõrge hind.
Ettevõtjad nurisevad, et koalitsioonilepe ei tegele piisavalt ettevõtjate prioriteetidega, milleks on investeeringud infrastruktuuri ja energiareformi kulude ohjamine. Selle asemel tuleb ettevõtjatel nüüd toimetada tingimustes, kus Saksamaal hakkab kehtima ühetaoline miinimumpalk 8,5 eurot tunnist.
Merkel nõustus ka osaliselt uuesti lühendama pensioniõiguslikku iga. Kriitikute sõnul pöörab Merkeli valitsus nii tagasi kantsler Schröderi ajal käivitatud ja Saksamaale majandusedu taganud reformid, andes halba eeskuju ka ülejäänud Euroopale.
"See saadab vale signaali nii Euroopasse kui Saksamaale," ütles ajalehele Wall Street Journal Saksamaa Tööstus- ja kaubanduskodade assotsiatsiooni aseesimees Volker Treier. "Me tüürime oma majanduse uutesse raskustesse".
Koalitsioonilepingu kriitikute sõnul, kelle hulgas on ka valitsuse enda majandusnõunikud, ei saa Saksamaa uus valitsus kõiki oma plaane ellu viia ilma maksutõusudeta. Merkeli valimislubadus oli, et maksud ei tõuse.
Saksmaa valitsuse oktoobrikuise prognoosi järgi kasvab Euroopa suurim majandus tuleval aastal 1,7% tänavuse 0,5% järel.
Brüsseli mõttekoja Bruegel juhi Guntram B. Wolffi hinnangul peaks Merkel oma kolmandal ametiajal rohkem tähelepanu pöörama Saksamaa kodustele asjadele, nagu energiareformi, hariduse ja vananeva elanikkonna probleemidele. Need on kuhjunud, kui Saksamaa valitsuse peatähelepanu neelas eurokriisi lahendamine.
"Tähelepanu peab naasma koduste probleemide lahendamisele," tsiteeris Wolffi New York Times.
Wolff taunib Saksamaa enesega rahulolu tunnet. "Valitseb petlik arvamus, et "oleme meie aja probleemid lahendanud ja oleme parimad", andmata ensele aru, et sellised asjad võivad kiiresti muutuda," märkis Wolff.

Seotud lood

Uudised
  • 01.01.14, 14:47
Merkel: euroala kriis vajab kestvat lahendust
Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles oma uusaastatervituses, et Saksamaa käekäik on tihedalt seotud Euroopa Liidu käekäigu ja euroala võlakriisile püsiva lahenduse leidmisega.
  • ST
Sisuturundus
  • 10.12.24, 12:39
Riigi IT-majad ohustavad sektori ekspordivõimet
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele