Eesti suuremate linnade tänavapilti, kaubanduskeskusi ja riigi peamaanteid vaadates võib öelda, et head ajad on tagasi, kirjutab majanduspublitsist Andres Arrak.
"Kaubanduskeskustes on alati saba ja ostukärud kaupa täis. Või kui vaadata, milline on liiklusintensiivsus ja millised autod sõidavad Tallinna–Tartu maanteel, või seda, et meil sõidavad terved klassikomplektid koolivaheajaks Hispaaniasse, paneksin ma need "head ajad" jutumärkidesse, sest isiklikult ei pea ma rikkuseks asju ja raha, vaid lapsi ja peret ja loovust," kirjutas ta
Meie Maas.
Arraku sõnul ei peaks rääkima palgavaesusest või -rikkusest, sest olulisem on see, kui palju raha jääb perele kätte pärast toidu ja eluaseme eest tasumist. "Saame endale väiksema rahanumbri eest lubada paremat elukvaliteeti kui lääneeurooplased," märkis ta.
Rikkust ja rikkaid iseloomustab tema sõnul Eestis eeskätt soov kiiresti rikkaks saada ja siis seda kohe nautima hakata. "Eks see on ka mujal maailmas nii, aga samas on seal ka perefirmasid, mida pärandatakse põlvest põlve. Kui ma aga vaatan näiteks Tartus Raekoja platsil ringi, siis ei ole seal mitte ühtegi firmat peale linnavalitsuse, mille ajalugu oleks paarikümmetki aastat vana," selgitas Arrak.
"Kohe, kui firma hakkab sisse tooma, müüakse see maha ja elatakse rantjee elu – selline on Eesti ärimudel," lisas ta.
Seotud lood
Majanduspublitsist Andres Arraku sõnul pole Eestis lähema kümne aasta jooksul palgatasemes ja elukvaliteedis suurt murrangut oodata – magasime oma võimaluse maha.
1. jaanuarist asub Eesti Rahva Muuseumi turundusjuhina tööle majanduspublitsist Andres Arrak.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”