Ehitushindade muutust vaadates paistab silma Balti riikide heitlikkus ja Soome oskus ajada asju tasa ja targu, selgub statistikaameti väljaandest Eesti Statistika Kvartalikiri.
Kui Balti riikides dikteerivad ehitushindu põhiliselt tööjõukulud, siis Soomes kasvavad hinnad pigem ehitusmaterjalide hinnatõusu tagajärjel, kommenteeris statistikaameti blogis juhtivstatistik-metoodik Merike Sinisaar.
Suurim hinnatõus ehitusturul jääb kõigis neis riikides 2007. ja hinnalangus 2009. aastasse. Praeguseks on ehitushinnad Eestis taas majanduskriisi eelsel tasemel, Lätil ja Leedul on veel kasvuruumi. Soomes jääb aastane hinnatõus alates 2010. aastast keskmiselt vahemikku 1,1–3,3%, märkis Sinisaar.
ELis tervikuna on ehitushinnad stabiilselt tõusnud. Suurim aastane kasv (4,4–4,7%) jääb perioodi 2006–2008. Aastatel 2009–2012 kasvasid hinnad keskmiselt 0,7–2,9%. Hinnatõus jätkus ka 2013. aasta alguses, tingituna põhiliselt tööjõukulude kasvust, ning ulatus 0,7%-ni võrreldes 2012. aasta esimese poolega. Samas on hinnatõus liikmesriigiti ühtlustunud.
Seotud lood
ASi Alstom Estonia juht Karl Jaanimägi peab maksuameti tööd tänuväärseks ega leia, et seetõttu oleks ehitushinnad tõusnud.
Rohkem kui kümnendi idanaabrile ehitanud Irest Ehituse juht Rein Kiudsoo on saavutamas soovitud eesmärki Venemaal. Ta on jõudnud ehitusmahuni, mille juhtimist suudab veel piisavalt kontrollida.
Aastail 2005–12 olid Eesti, Läti ja Leedu vaheldumisi Euroopa Liidu suurimad ehitusmahu kasvatajad ja seejärel ka kukkujad.
Ehituslubade statistika viitab tänavu elamuarenduste elavnemisele, kuid selle kasvu pärsib ehitustegevuse jätkuv kallinemine.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”