Väike palk ei pane eestlast töökohta vahetama

100 000 töösuhte lõppemise põhjenduse uuring näitas, et üle 40% töötajaist on sunnitud lahkuma seepärast, et nende töökoht kaob või lõppeb tähtajaline leping.

Kõigest 5% eestlastest lahkub palga pärast, olgu põhjuseks siis liiga madal palk või ebasobiv palgasüsteem. "Sellest ei tohiks aga teha järeldust, et 95% töötajatest on palgaga rahul. Pigem võime siit välja lugeda, et väga suur osa eestlastest kardab endale sobivamat töökohta otsida," märkis CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt.

Seda, et eestlane ise kergekäeliselt töökohta vahetada ei soovi, näitab ka fakt, et enam kui 40%-l töötajatest lõppes töösuhe tähtajalise lepinguga või töökoha kadumisega. "Kindlasti mängib siin olulist osa ka möödunud majanduskriis, kuna töökoha kadumine tulenes suuresti koondamisest, ettevõtte tegevuse lõpetamisest või -reorganiseerimisest," lisas ta.

Vaid 13%-l töötajaist tulenes töölepingu lõppemine sellest, et nad ei olnud rahul tööks loodud tingimustega või ei näinud ettevõttes endale sobivat tulevikku. Sellest 5,2% on otseselt seotud palgaküsimusega. Olgu selleks siis liiga madal töötasu või töötajale ebasobiv palgasüsteem.

6,2% lõpetas töölepingu, kuna nad ei olnud rahul tööks loodud tingimustega nagu elukoha kaugus, halb töökeskkond, liiga ohtlik töö, ebapädev ülemus või midagi muud. 1,7% lahkus ametipostilt, kuna ei näinud võimalusi arenguks ning karjääriredelil edasi liikumiseks.

Meeste ja naiste töösuhte lõppemise põhjuste erinevusi võrreldes nähtub, et naised on märgatavalt rohkem avatud elukoha vahetusele. 8%-l naistest lõppes töösuhe elukoha vahetuse tõttu, sama tegur mängis rolli 5%-l meestest. Palga tõttu on aga töösuhte lõpetamisele avatud pigem mehed — kui 6% meestest lõpetas palgaga seotud põhjustel töösuhte, siis samal põhjusel tegid seda 4% naistest.

Töösuhte lõpetamisel oli oluline osa nii meestel kui naistel võrdselt ka õpingute jätkamine või alustamine. Kooli tõttu lahkus töökohalt 9,2% töötajatest.

Uuring koosnes 100 000 tööotsija töösuhte lõppemise põhjendusest, mis koguti perioodil 2004-11. Analüüsitava valimi suuruseks oli 4,5% juhuslikult valitud põhjendustest.