Swed: väikeettevõtjate olukord pole päris selge

"Väikeettevõtete situatsioon on kogu Euroopas pigem selline, et ei olda väga kindel, kas kõik nad saavad hästi hakkama, ei olda piisavalt teadlikud," nentis Lepp. Ta rõhutas aga, et ettevõtjad on olnud panga seisukohast seni üllatavalt pragmaatilised, esitades küsimusi ja otsides juhiseid, mida teha tuleb ja mida juba teha saab.

Lepp märkis, et suurte ettevõtete seas on töö olnud edukas ning seetõttu on ka erakliendid laias laastus päästetud ning ei pea SEPA-le üleminekul suurt midagi tegema. Lepp lisas, et kindlasti hoitakse väikeettevõtjatel silma peal.

Tänase seisuga on "turul" kaks ja pool miljonit otsekorralduslepingut, neli protsenti neist ei ole pangaliidu hinnangul e-arvele üle läinud.

Lepp võrdles aga väikeettevõtja olukorda eraisiku omaga. "Väikeettevõttes töötab tavaliselt vähe inimesi ja see tugi on pigem standardiseeritud raamatupidamise tarkvara poolt," ütles ta. Lepp lisas, et enamasti käituvad väikeettevõtted sarnaselt eraisikule, tehes makseid internetipangas, kus pank teeb sisuliselt muudatuse nende eest ise ära.

Eesti Panga maksete- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela hinnangul on keerukus pigem suurte ettevõtete hulgas, kes peavad tarkvara muutma.