Kohalik IT SEPAks valmis

1.veebruar 2014 lähevad kõik arveldused üle SEPA (Single Euro Payment Area), ühtsetele üleeuroopalistele makseviisidele.

Seni on SEPA standardeid kasutatud riigist välja tehtavate maksete puhul, riigi siseselt on aga rakendatud eraldi Eesti pankadevaheline süsteem.Kahe süsteemi erinevused seisnevad nii maksete teostamise tehnilises pooles, kulude jaotamises saaja ja maksja vahel kui ka maksete tegemise kiiruses.Et tagada kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele ühesugused võimalused euromaksete tegemisel, otsustati, et hiljemalt 1. veebruariks 2014 peavad kõik euromaksed olema üle viidud ühtsetele maksestandarditele ja vastama ühesugustele tehnilistele nõuetele.

„Oleme pankadega sel teemal palju suhelnud ja minu arust on kõik graafikus,“ arvas Taavi Tarkvara juht Taavi Remmelg. „ Suurema töö teevad tegelikult pangad ise ära,“ lisas ta. Majandustarkvara arendajate teha on vaid mõned lihtsamad muudatused enda süsteemides, näiteks kontonumbrid konverteerida IBAN-formaati. Tema sõnul tegid nad selle muudatuse automaatselt ning tegemist on suhteliselt lihtsa protseduuriga. „Mõne eksootilise riigi kontonumbriga ehk esines tõrkeid, aga need on üksikud juhtumid,“ selgitas ta, et kokkuvõttes probleemi ei ole.

Remmelgi hinnangul on Eesti kohalikud ettevõtted piisavalt informeeritud ja valmis muutusteks. „Kohalike Eesti IT-ettevõtete teenuste kasutajad muretsema ei pea, korralik tugi ja valmidus on olemas,“ arvas ta. Välismaa tarkvara arendajatel ei pruugi vastavat informeeritust olla, seega võiksid nende kasutajad teemat uurida.

Planeeritav üleminek ei ole ettevõtte tellimuste mahtu väga mõjutanud. „Paar lisamüüki ehk tuli, aga mitte midagi massilist,“ ütles Remmelg.

„Töömahu kasvu või lisatulu pilgu läbi ei saa seda teemat vaadata,“ leidis Directo juhatuse liige Martin Rinne. Seadusemuudatustest tulenevad arendused on tema sõnul tarkvaraarendajate jaoks igapäevane nähtus ja loomulik osa tööst.

„Meie huvi on, et meie tarkvarateenus vastab kõikidele nõudmistele ning sellest lähtuvalt ka tegutseme,“ lisas ta, et klientidel pole põhjust muretseda. Rinne sõnul on nii pangad, kliendid kui ka ettevõte ise aktiivselt küsimusega tegelenud. „Erinevates töörühmades oleme osalenud ligi pool aastat, arengute mõttes on kõik selleks pidulikuks hetkeks ammu valmis,“ ütles ta.

„Oleme standardite ühtlustamise poolt,“ leidis Proeksperdi juhatuse liige Marko Sverdlik, et üleminek Euroopa ühisele standardile on põhjendatud.“ Loogiline ja mõistlik on pidada üht keskset süsteemi, kui mitut erinevat,“ kommenteeris ta muudatuse majanduslikku aspekti.

Sverdlik nägi uuenduses võimalust ja ruumi uutele arendustele, et muuta nii makseid kui ka sellega seotud süsteeme veel kiiremaks, ühtsemaks kui ka töökindlamaks. Samas, kui mõni osapool ei suuda seatud tähtajaks kõiki oma süsteeme SEPA standardile üle viia, võib see omakorda tähendada lisakulu nii vana kui ka uue süsteemi paralleelselt töös hoidmise tõttu.

Sverdlik arvas, et nende kliendid on üleminekuks valmis. „Meie tegevuse spetsiifika tõttu puutume kokku klientidega, kellele SEPA teema on olnud aktuaalne aastaid,” selgitas ta. Sverdlik rõhutas, et ei saa laiema ettevõtjate ringi kohta kommenteerida. Muudatusteks peavad tema sõnul hoolikalt ette valmistuma kaupmehed, kelle kassa- ja muud maksesüsteemid tuleb viia vastavusse SEPA standardiga ning seejärel ka kõik olemasolevad süsteemid uuendada.