Eestis paigaldatavad silikoonrinnad on Soome meditsiiniturismi pioneerid, kirjutas Soome majandusväljaanne Talouselämä.
Eesti hambaraviturism hakkas suurenema alles pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga aastal 2004, ent silikoonrindu käisid Soome naised endale Eestis paigaldamas juba varem.
"Ametlik statistika ei ole kättesaadav, aga Eestis on teenusepakkujaid, kelle klientuurist on 10 protsenti Soomest," ütles Eesti meditsiiniturismi korraldaja Medicine Estonia Cluster Development tegevjuht Tiina Mikk.
Eestisse tullakse Miku sõnul ikka madalamate hindade pärast. "Eestis on patsiendijärjekorrad lühemad. Näiteks silmaarsti aja võib leida samal päeval. Tõlki soomlane ei vaja ja Eestis saab arstiabi ka soome keeles," rääkis Mikk.
Ta märkis, et Eesti tervishoiusüsteem on Euroopa tasemel ning Euroopa mõõtmele lisandub asjaolu, et üha rohkem ja rohkem on Eesti arste tööl Soomes. Soome arstid Eestis veel ei tööta, välja arvatud paar hambaarsti.
Eesti teeb jõupingutusi, et saada terviseturismi sihtriigina edenemiseks olulise osa Euroopa Liidu toetustest. Samuti on Eestis palgad madalad, mis võimaldavad Eesti tervishoiuteenuste hinnad hoida konkurentsivõimelised.
Eestis jaotatakse erameditsiinile ELi toetusi heldekäeliselt. Tallinnas eelistavad soomlased hambakliinikut Kliinik 32, mis toodab igal aastal sadu tuhandeid eurosid kasumit. Viimase paari aasta jooksul on Kliinik 32 saanud ELi toetust 20 korda, kogusummas üle 160 000 euro. Ainuüksi kliiniku koduleht on tehtud Euroopa Liidu rahadega.
ELi toetusi jagatakse ka ilukirurgiale, näiteks silikoonrindade operatsiooniks haiglates. Toetusi on tulemas ka tulevikus - aastail 2014-2020 saab Eesti Euroopa Liidu rahadest 4,5 miljardi eurot rohkem kui ise ELi kassasse maksab.
Ka projekt Medicine Estonia tegutseb ELi rahade najal.
Eestlased on Soome majandusväljaande hinnangul kadedad, et soomlased saavad oma sotsiaalkindlustusameti toel Eestis teenuseid madalama hinnaga kui nad ise maksavad. Eesti riik ei toeta täiskasvanute hambaravi, välja arvatud pensionärid, kellele tagastatakse 19 eurot aastas.
Soomlased on üha enam hakanud käima Eestis kosmeetilise kirurgia, hambaravi- ja ka viljakusravikliinikutes. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi naistehaigla direktor Aivar Ehrenberg lubab soomlastele kunstlikku viljastamist 500 eurot eest. Soomes on sama teenus neli korda kallim.
Autor: 1185-aripaev
Seotud lood
Kui 2010. aastal reisis vaid üks protsent 12 miljonist Vene turistidest välismaale ravile, siis ekspertide hinnangul kasvab see hulk iga aasta 30%. Kui igaüks neist 120 000 Vene inimesest maksaks raviteenuse eest tuhat eurot, oleks tegemist 120 miljoni euro suuruse äriga.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.