Tööstusettevõtete kindlustunde indikaator on detsembriga võrreldes paranenud, kuid kõik ettevõtjad ei tunne veel märke parematest päevadest.
Artikli täismahus nägemiseks saate endale teha nädalase tasuta proovitellimuse, kui lähete
SIIA.
Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) andmeil on aastases võrdluses teinud suurima hüppe paremuse poole tööstussektor. "Suurema osa ettevõtete hinnangul on praegu tellimusi tavapäraselt," ütles EKI direktor Marje Josing.
"Järgneva kolme kuu jooksul oodatakse kerget toodangu mahu kasvu," lisas ta. Ka eksporttellimuste olukord Josingu teatel natuke parem kui eelmisel aastal, kuid madalseisust ei ole veel üle saadud.
Ehitusmaterjalitööstuses raske seisJosingu sõnul on kindlustunne suurem keemiatööstuse ja joogitööstuse ettevõtetes, raskem on turuolukord ehitusmaterjalide tööstuses, kus avaldab mõju ehituse väiksem nõudlus, ja ka sesoonsetel põhjustel plastitööstuses.
Mööblitööstuses on momendinõudlus küll Josingu ütluste järgi alla tavalise taseme, kuid samas nähakse ette, et olukord järgneval kolmel kuul paraneb ja ettevõtete kindlustunne on parem kui eelmisel aastal samal ajal.
ASi Toode peadirektori Aivo Rosenbergi sõnul on tööstussektor seotud ekspordi väljavaadetega. "Kindlustunne on tekkinud, kuna enam ei räägita Hispaania-Itaalia mingitest kriisidest. Räägitakse, et valgus paistab tunneli lõpus ja põhjad on läbitud," ütles ta. Peadirektori sõnul peaks ettevõttel samuti paremini hakkama minema, kui Kesk-Euroopa kriis on läbi.
"Täna on lootus või teadmine, et hakkab midagi juhtuma," ütles Rosenberg. "Kui seda juttu on palju, ju siis tuleb ka tulemust. Aasta tagasi oli seda kindlasti vähem kui praegu, sealt ka optimism," lisas ta.
Partnerid annavad lootustFirmajuhi sõnul pole ettevõttel praegu veel lepinguid laual, kuid juttude tasandil toimuv annab positiivset märki ja lootust.
Rosenbergi sõnul kasvas mullusega võrreldes ettevõtte tootmisvõimsus, kuna firma on tugevama kindlustunde tõttu julgem tootma väikese varuga. "Sellega kaasnes ka efektiivsuse kasv, mis on seotud investeeringutega," ütles ta.
Töötajate arvu poolelt näeb Rosenberg, et optimaalne inimeste arv on paika loksunud ning pigem on tööjõudu juurde vaja.
Elektrimootorite tootja Kolmeks ASi juhatuse esimehe Leho Haldna sõnul on nende töötajate arv praegu vastavuses tellimustega, kuid mõned inimesed saaks veel juurde võtta. "Kuna meie peamised kliendid on maailma suurfirmad, siis meil olulist töötajate vähenemist ei tule. Selleks peaks maailmas midagi kapitaalselt muutuma," ütles Haldna.
Tellimuste olukord ei paraneKolmeksi juht ei näe enda ettevõttes ette tellimuste seisu paranemist. "Meie sektoris ehk masinaehituses oleme alati teistest sektoritest maas. Meile tuli eelmine kriis hiljem, mistõttu pole meil näha märke paranemisest," lausus Haldna.
Tema sõnul on kindlustunne mulluse aasta sama ajaga võrreldes veidi halvem, kuid sellegipoolest stabiilne. Haldna kinnitusel jõuaks Kolmeks rohkem teha, kui praegu tellitakse, sest tootmisvõimsust on üle, ning efektiivsus kipub langema. Juhatuse esimees ei näe lähema poole aasta jooksul ka toodangu mahu kasvu, mistõttu samale tasemele jäämine oleks 2014. aastal juba positiivne stsenaarium.
ETS Nordi juhatuse esimees Hanno Haamer ütles, et ettevõtte kindlustunne on tugevnenud, sest Soomes nähakse veel kasvupotentsiaali, kuid sektoripõhine kindlustunne jääb väiksemaks. "Soomes oli ehitusturg mullu halvem, kuid me suutsime turuosa võtta juurde. Näeme, et teeme parema aasta kui mullu. Kui vaadata sektoripõhiselt, siis läheb kehvemini," selgitas Haamer.
Juhi sõnul on nende tootmisvõimsus praegu küllaldane, kuid vajaduse korral saaks minna ühe vahetuse pealt kuni kahe peale. Põhjanaabrite juures kasvas ettevõtte tootmisvõimsus, kuna hiljuti ostis firma seal ühe tehase. "Aasta lõikes on kasvanud ka efektiivsus, teistmoodi ei ole võimalik ellu jääda," ütles ETS Nordi juht. Haameri sõnul plaanib firma tänavu inimesi juurde võtta, kuna eeldatakse kasumi kasvu.
Teeninduses parem seisJaanuaris olid positiivse kindlustunde indikaatoriga kaubandus- ja teenindussektor. Konjuktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul on kaubandusettevõtete ärikonjunktuur rahuldav, nii hindas 76% ettevõtete juhtidest.
"13% juhtide hinnangul on olukord hea ja 11% kurtis halva ärikonjunktuuri üle," teatas Josing. EKI juhi teatel hindasid kõige halvemaks ärikonjunktuuri jaanuari algul garderoobikauplused, kes sooja talve alguse taustal ei saanud normaalselt müüa talvekaupu.
Teenindusettevõtete ärikonjunktuur on Josingu ütluste järgi natuke paremas seisus kui eelmise aasta algul - kindlustunne püsib hea IT, kinnisvara ja reklaamisektoris."Hotellides on küll talvesesooni vaiksem hooaeg, kuid samas on konjunktuur natuke parem kui eelmise aasta algul," selgitas EKI juht.
Josingu sõnul püsib madalal tasemel ehitusettevõtete kindlustunne, samuti on õhemaks jäänud lepingute portfell. "Jaanuaris on ettevõtetel lepinguid keskmiselt 2,9 kuuks. Nii väike tellimuste portfell oli ettevõtetel viimati 2010. aasta lõpukuudel," selgitas Josing. Tema teatel nimetab 73% ettevõtjaid olulisimaks käibe kasvu takistavaks teguriks vähest nõudlust.
Tarbijate kindlustunne paranebTarbijate kindlustunne on võtnud paraneva suuna. EKI juhi sõnul on tarbijate ootused oma pere ja riigi majandusolukorra arengute suhtes järgneva 12 kuu jooksul kriisijärgse perioodi optimistlikumad, kuid siiski on paljude perede eelarve hapras tasakaalus.
"Suurim osa ehk 58% inimestest vastas, et kulutab kõik, mis teenib. 37% teatas jaanuaris säästmisest ja 5% elab kas varasemate säästude arvel või on võlgades. Majanduslikult mitte hakkama saavate inimeste osakaal on siiski natuke vähenenud," selgitas Josing.
Tema kinnitusel on tarbija hinnang oma rahanduslikule olukorrale jaanuaris parem pikaajalisest keskmisest.
Tööstusbaromeeter: kindlustunne kasvasu ettevõtete vastuste jagunemine protsentides01.1312.1301.14Toodangu maht viimase 3 kuu jooksul suurenes22,928,921,9jäi samaks40,846,242,4vähenes36,32535,8Tellimused (nõudlus) toodangule praegu üle tavalise7,19,66tavalised60,358,370alla tavalise32,732,124Eksporttellimused toodangule praegu üle tavalise7,68,48tavalised56,359,465,7alla tavalise36,132,226,3Valmistoodete varud praegu liiga suured6,88,97,1piisavad81,677,478liiga väikesed11,613,714,9Toodangu maht järgneva 3 kuu jooksul suureneb20,71528,1jääb samaks56,845,850,7väheneb22,639,221,2Toodangu müügihinnad järgneva 3 kuu jooksul tõusevad25,213,616,1jäävad samaks69,772,175,8langevad5,214,38,1Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul suureneb11,57,78,6jääb samaks74,479,484,1väheneb14,112,97,3Toodangu kasvu piiravad praegu mitte miski13,2–15,4ebapiisav nõudlus71,7–65,8tööjõu puudus7,9–7,4materjali/seadmete puudus4,6–6finantsprobleemid0–4muud2,6–1,3Tootmisvõimsused on praegu enam kui küllaldased30,1–25,7küllaldased55,6–64,2mitte küllaldased14,4–10,1Olemasolevad tellimused tagavad tootmise kuu2,8–3,5Eksporttellimused järgneva 3 kuu jooksul suurenevad23,6–23,7jäävad samaks54,3–64vähenevad22,1–12,2Tootmisvõimsuste rakendatuse tase praegu %68,3–70,3Kindlustunde indikaator-8-14-1
Autor: Ken Rohelaan, Indrek Kald
Seotud lood
Konjunktuuriinstituudi (EKI) detsembrikuine baromeeter näitas Eesti IT-sektori jätkuvat õitsengut.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.