Tööstus: Euroopal raske konkurentsis püsida

Äsja kirjutas ajaleht Financial Times, et Rahvusvahelise Energiaagentuuri IEA hinnangul röövib konkurentidega võrreldes kordades kõrgem energia hind Euroopa energiamahukatelt ettevõtetelt lähikümnenditel kolmandiku eksporditurust.

Investeeringutelt teadus- ja arendustegevusse, mis looksid alust uuele majanduskasvule, on Euroopa lisaks mahajäämusele USAst juba ka Hiinast maha jäämas.

Kunagi 2010. aastaks seatud eesmärgi, tõsta investeeringud teadus- ja arendustegevusse 3%-le SKPst, täidab praeguste trendide jätkudes aastaks 2020 ehk vaid 10 riiki 28st. Maailma absoluutset tipptaset on Euroopa suutnud hoida vaid vähestes valdkondades nagu aeronautika ja kosmosetööstus.

Samas on Euroopas üha enam hakanud koitma arusaamine, et tööstusel on majanduses palju suurem tähtsus kui pelk osakaal SKPst.

Tugeva tööstusbaasiga riigid tulid kriisis paremini toime. Tööstuse arvele langeb 80% innovatsioonist Euroopas ning 80% ekspordist, sellel on oluline roll mitmetes majandusahelates. Nii ei lasknud ka Euroopa nagu USA kriisi ajal oma autotööstust allamäge, sest see on muutunud ühiskonna seisukohast sama süsteemse tähtsusega majandusharuks nagu pangandus, mis samuti maksumaksja abiga püsti hoiti.

Siiski kadus kriisi ajal Euroopa töötlevast tööstusest 3,5 miljonit töökohta, mida üksi konjunktuuri muutus samas ulatuses enam tagasi ei too. Investeeringud on kriisi puhkemisest vähenenud enam kui 350 mld euro võrra.

Euroopa Komisjoni tööstusvolinik Antonio Tajani on veendunud, et postindustriaalsest ajastust on Euroopas ennatlik rääkida, üksi teenustele ja finantssektorile majandust toetada ei saa.

Läinud nädalal tuli ta välja Euroopa Komisjoni tööstuspaktiga, kus seatakse poliitiline eesmärk kasvatada tööstuse osakaal ELi SKPs 2020. aastaks 20%-le. Praegu on see umbes 15,1% tasemel. Milline tase on optimaalne, on vaieldav. Niisamuti kui see, kas keskenduda tuleks teatud strateegilistele valdkondadele, nagu teevad USA ja Hiina ning nagu pakub ka Euroopa Komisjon välja värskes tööstuspaktis.

Eestil hea väljavaade biopõhises ettevõtluses. Eesti ettevõtjatele võiksid võimalusi pakkuda näiteks maailma suurim teadus- ja arendustegevust ning rahvusvahelist koostööd toetav programm Horisont 2020, mille vahendid on samuti osaliselt tööstuspakti eesmärkide teenistuses. Komisjoni teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi direktor Maive Rute arvates võiks Eesti ettevõtjatel häid väljavaateid olla näiteks ühe prioriteedina esile tõstetud biopõhise ettevõtluse valdkonnas. Siia mahub nii toiduainetetööstus, põllumajandus, metsandus, kui jäätmemajandus. Rute ärgitas Eesti ettevõtjaid aasta teisel poolel algavatel pakkumiskonkurssidel kindlasti osalema.

Volinik Tajani tahab oluliselt suuremat rolli ka turismile kui tööstusharule ning plaanib juba lähinädalatel välja tulla viisalihtsustuse ettepanekuga, mille järgi näiteks kord juba Euroopa viisa saanud Hiina turistil oleks järgmise viisa saamine lihtsam. Selline kord võiks kehtida juba 2015. aasta EXPO või 2016. aasta jalgpalli Euroopa meistrivõistluste ajal Prantsusmaal.

Tööstuspaketis on eraldi välja toodud Euroopa ettevõtluskeskkonna parandamine - sealhulgas ettevõtte asutamise lihtsustamine, mis Eestis juba ammu toimib, ning bürokraatia vähendamine. Samuti väikefirmade jaoks parema juurdepääsu tagamine rahastusele (COSME, Horizon 2020, Euroopa Investeerimispank) oludes, kus ELi finantsteenuste turg on murenenud ja intressimäärad ettevõtete jaoks riigiti väga erinevad.

Abi on Eesti-sugusele väikesele avatud majandusega riigile ka Euroopa Liidu elavnenud majandusdiplomaatiast.

Lisaks ELi vabakaubanduskõnelustele USA, Jaapani ja rea teiste riikidega on ootamatult hästi käima läinud Euroopa Komisjoni tööstusvoliniku algatatud ja juhitud äridelegatsioonid maailma eri paikadesse Aasiast Ladina-Ameerikani. See on avanud rohkemgi uksi kui tavaline riigivisiit, möönis Tajani kabineti liige eelmisel nädalal. Lisaks annab delegatsioonis osalemine võimaluse osalejatel endil omavahel äri ajada - nii on kasutegur veelgi suurem.

Sarnast äridiplomaatiat kasutab Euroopa Komisjon juba ka ettevõtluse elavdamiseks euroala raskustes riikides, kus on väga kõrge noorte tööpuudus - Kreekas ja Portugalis. Sel kuul juhib Tajani ärimeeste delegatsiooni Hispaaniasse.

Kõiki neid ettepanekuid Euroopa reindustrialiseerimiseks ning kliima- ja energiapoliitika uuendamiseks hakkavad Euroopa Liidu riikide valitsusjuhid arutama märtsis Brüsselis toimuval tippkohtumisel.

Ärisektori investeeringud teadus- ja arendustegevusse (osakaal SKPst)

Lõuna-Korea 2,8%Jaapan 2,5%USA 1,83%Hiina 1,39%Euroopa Liit 1,29%

Allikas: Euroopa Komisjon