Merevaatega tüng Bakuus

On 2008. aasta märts. Eestis kärbitakse riigieelarvet, kuigi peaminister Andrus Ansip ei tunnista veel majanduskriisi saabuvat. Kaugel lõunas Kaspia mere äärses Aserbaidžaanis kavandavad buumiga hellitatud eestlased uhket kinnisvaraarendust - rikaste villarajooni. Aserbaidžaan on sel ajal Eesti ettevõtjatele võõras ja eksootiline maa, aastane ekspordimaht sinna on vaid mõnisada tuhat eurot.

Lootuses, et julge hundi rind on rasvane, panustavad Aserbaidžaani pealinna Bakuu lähedusse maa ostmiseks kahe ettevõtte kaudu suusakuninganna Kristina Šmigun-Vähi abikaasa Kristjan-Thor Vähi, tema partner kinnisvaraäris Marek Pärtel, MicroLinki asutaja Hanno Haamer ja väliseestlasest ettevõtja Erich Rannu (Rannu suri eelmisel aastal).

Kas peale nende on veel teisi investoreid või kas kelleltki investeeringuks ka raha laenati, pole teada. Samuti pole teada, milline osalus investeeringus kellelgi oli.Igatahes saab siit alguse eestlaste valus õppetund.

Raha siiani tagasi saamata. Tegemist on küll viis aastat vana juhtumiga, kuid võitlus raha tagasisaamise nimel käib siiani. Mullu aprillis mõisteti aser Kochari Hasanov eestlaste vara omastamise eest kaheksaks aastaks vangi. Järgnev lugu põhinebki Aserbaidžaanis Bakuu raskete kriminaalkuritegude ehk teise astme kohtus tehtud otsusel. Kuigi otsus pole lõplik, toob see välja hulga pettuse üksikasju. "Kuritarvitades teiste isikute usaldust ja omastades võõrast vara eriti suures ulatuses, pani ta toime kelmuse," ütleb mullu aprillikuine kohtuotsus Hasanovi kohta.Vähi ei taha Aserbaidžaanis juhtunut kommenteerida. Vaikib ka Erki Piirsalu, kes Aserbaidžaanis Vähit ja tema partnereid esindas. Teatavasti on Piirsalu praegu investeerimiskelmuses süüdistatuna Eestis kohtu all ühe teise Bakuu afääri tõttu - hulk meie ärihaisid jäi ilma rahast, mille Piirsalu juhitud ettevõte võlakirjaemissiooniga kogus. Tõenäoliselt oli aga just see 2007. aasta emissioon üks põhjusi, miks ka Vähi ja tema äripartnerid just Piirsalut sedavõrd usaldasid, et lasid temal aseritega asju ajada ning kõige riskantsemal võimalikul moel suuri summasid laiali jagada. Äpardusid mõlemad projektid, nagu nüüdseks teame.

Leiti pealtnäha usaldatav partner. Nagu ikka, tuleb kinnisvara arendamiseks osta esmalt "magus" maatükk. 5. märtsil 2008 sõlmibki Vähi ja teiste Eesti investorite värvatud vahemees Erki Piirsalu aserbaidžaanlase Kochari Hasanoviga lepingu, millega viimane võtab kohustuse osta eestlastele 16,7 hektarit ehk umbes 25 jalgpalliväljaku jagu maad Aserbaidžaani pealinna Bakuu mereäärses Pirshagi asulas. Pirshagi on tuntud oma kuldsete liivarandade poolest - kinnisvara arendamiseks seega enam kui ahvatlev paik.Hasanov on 2008. aastal 50-aastane kõrgharidusega ning kohtulikult karistamata abielumees, ühe kohaliku infokeskuse juht ja analüütik. Tema taust seega häirekelli lööma ei pane.Lepingus paika pandud maa ostmiseks kannavad Vähile ja Pärtelile kuuluv OÜ Pirshagi ning Haamrile ja Rannule kuuluv AS Astro Holding kokku 3,775 miljonit USA dollarit (2,8 miljonit eurot) OÜle Golden Sand Beach. Sealt liigub raha Aserbaidžaani ettevõtte Pirshagi Land kontole, kust Piirsalu märtsist maini selle summa sularahas edasi Hasanovile annab.

Pettus dokumentide võltsimise abil. Kohtuotsuses on kirjas, et Hasanov saab oma raha kätte, kuid lepingus määratud maatükki ei osta. Selle asemel hakkab ta punuma lihtlabast petuskeemi. Esmalt sunnib Hasanov oma kaasmaalase, Bakuu vajaliku piirkonna Kjurdahany administratsioonijuhi Balahusein Babajevi koostama kaht võltsitud dokumenti. Esimene neist kannab pealkirja "Kjurdahany administratsiooni halduses oleva maa üleminek omandusse" ning teine "Maatükkide ost-müük". Dokumendid näitavad, justkui oleks administratsioon andnud eestlastele õiguse kokkulepitud maa ostmiseks. Paberid esitab Hasanov Piirsalule.Järgmisena hangib Hasanov sobiva asukohaga maatükile koostatud ostu-müügi lepingu ning akti blanketid, millel on nii pitsati jäljend kui ka administratsioonijuhi Babajevi allkirjad. Ta säilitab neis paberites osa sobivaid kirjeid, mis on tehtud administratsiooni nõuniku poolt. Koopiamasina ja blankettide abil võltsib Hasanov maikuus dokumente, mille järgi oleks kohalik administratsioon justkui andnud ühe maatüki ettevõtte Pirshagi Land omandusse. Muuhulgas võltsib Hasanov dokumentides maatüki skeemi. Need robustsel viisil koopiamasinaga võltsitud paberid esitab Hasanov taas Piirsalule.Selleks, et jälgi veelgi segada, sõidab Hasanov ka ise Pirshagi asulasse, kuhu ta Piirsaluga sõlmitud lepingu järgi pidanuks 16,7 hektarit maad ostma. Ta väidab kohapeal potentsiaalsetele müüjatele, et kavatseb osta sel territooriumil maad ning koostab paari sobiva maarentnikuga rendiõiguse ostu-müügi eellepingud - 8 hektari ja 14,7 hektari suurustele maatükkidele.Lepingutest teeb ta eestlastele taas koopiamasinaga koopiad. Ilmselt selleks, et jätta tehingutest tõsiseltvõetavamat muljet, võltsib ta lepingute mahtu, suurendades seda poole võtta. Dokumendid esitab Hasanov taas Piirsalule ja Teimur Tagijevile, teisele Eesti investorite esindajale Aserbaidžaanis.

Aser asus sajaseid tuulutama. Samal ajal, kui Eesti investorid pettuse osas alles pimeduses kobavad, hakkab Hasanov usinalt neilt väljapetetud raha kulutama. Ta ostab endale ja oma pojale sõiduautod, 4-toalise korteri ja mitu maatükki Bakuus enda või oma abikaasa nimele, lisaks erinevat kodutehnikat. Ühele maatükile jõuab ta lasta püsti panna isegi 3-korruselise maja ja muud hooned. Ta jõuab kulutada viiendiku eestlastelt väljapetetud rahast.Eestlased pole Hasanovi ainsad ohvrid, selgub kohtuotsusest. Nimelt enne seda, kui Hasanov eestlasi lollitama asub, tõmbab ta mütsi pähe ka ühele oma kohalikule tuttavale. Vahemikus 2007. aasta juunist kuni 2008. aasta maini jätab Hasanov oma lähedasele tuttavale Rizvan Gulijevile mulje, nagu ehitaks tema koos ühe kohaliku ettevõttega Bakuus 12-korruselist maja. Ta võtab Gulijevi mitteametlikult enda juurde tööle ning paigutab mehe elama maja esimesele korrusele. Seejärel veenab Hasanov meest, et müüb talle selles majas 3-toalise korteri, kuigi see ei kuulu tegelikult talle. Gulijev maksab heausksena Hasanovile kokku ligi 90 000 manati (ligi 80 000 eurot). Eestlastelt väljapetetud summa kõrval on tegu siiski väikeste numbritega.Kas ja kui palju aga eestlased oma raha tagasi saavad ja milline on aseri lõplik karistus, pole selge, kuna kohtuvaidlus jätkub Äripäevale teadaolevalt kohtu kõrgemas astmes. Igal juhul on Hasanov tänaseks kahes astmes süüdi mõistetud.

MIS ON MISPirshagiVäike asula Aserbaidžaani pealinna Bakuu lähistel Sabunchi nimelises piirkonnas, 34 km kaugusel Bakuu raudteejaamast. Tegemist on Kaspia mere äärse suvituspiirkonnaga, mis on tuntud hea ja tervistava kliima ning kuldsete liivarandade poolest. Pirshagit teatakse Aserbaidžaanis ka maitsvate viinamarjade ja viigimarjade kasvatamise kohana. Pirshagis elab umbes 5000 inimest.Eesti investorid lootsid Pirshagisse otse rannale ehitada rikaste villad.

 

Autor: Piret Reiljan, Kadri Bank