Kuhu kadus raha Gildi Bakuu-afääris?

Äripäev avaldab järgnevalt osa aastaid tagasi investoritelt kogutud raha liikumisest, mille on süüdistuse ja Seaside Residence Baku (SRB) pangakonto väljavõtete põhjal kokku pannud Piirsalu ja tema kompanjonide vastu tsiviilhagi esitanud investorite esindajad.

Võlakirjade märkimispäevaks ehk 2007. aasta 26. juuliks märgiti esmalevitamise raames kokku 13 274 võlakirja kogusummas 13,3 miljonit eurot. Samas oli emissioonitingimuste kohaselt emissiooni kavandatav maht 16,5 miljonit eurot. Kavandatavast mahust jäi seega puudu 3,2 miljonit eurot. OÜ Kristatos (ettevõte kuulus Erki Piirsalu isale Enno Piirsalule, juhatuses oli Erki Piirsalu) märkis seejärel 3300 võlakirja, mille eest 3,3 miljonit eurot tasuti algsete investorite poolt võlakirjade eest makstud rahaga.

Emissioonitingimuste kohaselt pidi SRB emissiooniga kogutud raha täies mahus laenama Delta Land LLC-le ja ESH Ticaret LLC-le maa omandamiseks Aserbaidžaanis. Erki Piirsalu aga kandis saadud raha hoopis edasi varifirma Law Firm BM LLC (Läti Parex Banka esitatud andmete kohaselt on see varifirma asutatud 2002. aastal Ameerika Ühendriikides) arvelduskontole Parexis. Ajavahemikul 14. augustist kuni 24. augustini 2007 kandis Piirsalu Law Firm BM LLC arvelduskontole kokku 13,6 miljonit eurot, millest suurem osa liikus omakorda edasi erinevate rahvusvaheliste varifirmade kontodele.

Piirsalu võttis ajavahemikul 14. septembrist kuni 28. novembrini 2007 OÜ Roselink (ettevõte kuulus Erki Piirsalu isale Enno Piirsalule, juhatuses oli ka Erki Piirsalu) kontol olnud investorite rahast sularahas välja 393 089 eurot ning ajavahemikus 24. augustist kuni 27. septembrini 2007 kandis Piirsalu oma isiklikule Swedbanki kontole raha kokku summas 34 151 eurot.

Äripäev on varem kirjutanud, et Piirsalu andis väidetavalt investoreilt kogutud rahast OÜ Roselink kaudu laenu Harles Liivi firmale Daria Invest. Laenusumma ulatus üle 640 000 euro (üle kümne miljoni krooni) ja arvatakse, et raha kasutati Tõnis Haaveli ja Liivi Bulgaaria-ärides. Äripäevale teadaolevalt on Piirsalu prokuratuurile väitnud, et ta toimis korduvalt Haaveli käske järgides ning tegi seejuures prospektiväliseid tehinguid investorite rahaga.

Piirsalu advokaadi kommentaarErki Piirsalu kaitsja, vandeadvokaat Aadu Luberg, ei andnud kirjeldatud rahaliikumistele sisulist kommentaari, kuid palus täies mahus avaldada järgneva seisukoha:

"Erki Piirsalu kaitsjana antud kriminaalasjas ei saa ma kliendi huvidest johtuvalt kommenteerida konkreetseid rahaülekandeid ega muid kriminaalasjas kogutud andmeid. Kõik kaitseargumendid esitan kohtuvaidlustes, nagu menetlusseadus ette näeb. Leian, et Äripäevale investorite esindajate poolt esitatud faktilised andmed on kriminaalasja üldisest kontekstist taotluslikult välja rebitud ilmse eesmärgiga luua Erki Piirsalu suhtes üheselt süüstav hinnang. Ma ei tea, kas investorite esindajatel on prokuratuuri luba kriminaalasjas kogutud andmete avaldamiseks, sh meediale, mida nõuab kriminaalmenetluse seadustiku paragrahv 214. Küll aga ei saa välistada, et tegemist on katsega mõjutada maakohut ajal, mil kohtumenetlus on lõpusirgel ning kohtul tuleb langetada sisuline otsus Erki Piirsalule esitatud süüdistuses."

Homme uus istungHarju maakohtus jätkub homme kohtuprotsess Gildi Bakuu-afääri kriminaalasjas, kus investeerimiskelmuse süüdistus on esitatud projekti ühele juhile Erki Piirsalule, kelmusele kaasaaitamises Gild Bankersi endistele partneritele Tõnis Haavelile ja Šarunas Skyriusele, samuti Haaveli äripartnerile Harles Liivile. Lisaks sai süüdistuse GILD Financial Advisory Services, kes oli emissiooni korraldaja.

Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi esitasid süüdistatavad võlakirjade emissioonil valeandmeid ning kasutasid emissiooniga kogutud raha mitte-eesmärgipäraselt.

Äripäeva andmeil pöördus prokuratuuri Piirsalu ise, kellest sai kohe ka esimene kahtlustatav. Uurimine kriminaalasjas algas 2009. aastal. "Piirsalu kui juhatuse liige vastutab igal juhul. Tal oli valida, kas esitab ise avalduse või teevad seda investorid. Piirsalu on antud asjas olnud kohati isemõtlev ja kohati isevarastav tankist," on Äripäevale öelnud kinnisvaraprojekti suurim investor Marcel Vichmann.

Gild kogus juulis 2007 kinnise võlakirjaemissiooniga üle 12 miljoni euro, et osta Aserbaidžaanis Bakuus 147 hektarit maad, kehtestada detailplaneering, ehitada välja infrastruktuur ning siis maa maha müüa. Paraku ei saanud investorid oma raha tagasi, rääkimata kasumist.

Tsiviilhagi on kriminaalmenetluses esitanud enam kui 30 kannatanut, äpardunud investeeringus osalesid teiste seas Hans H. Luik, Olari Taal, Enn Veskimägi ja Marcel Vichmann. Neist suurima kaotuse on kandnud Vichmann ja Luik, esimene nelja ja teine kolme miljoni euroga.

Homme annab praeguse info kohaselt kohtus ütlusi Skyrius. Haavel teatas eelmisel istungil ootamatult, et ei soovi ütlusi anda, sama on otsustanud Piirsalu.