Maailma kaitsekulutused kasvavad

USA riigikaitse uuringukeskuse IHS Jane ennustuse kohaselt kasvad kaitsekulutused 2014. aastal globaalselt 0,6% võrra 1547 triljonile dollarile.

Osalselt on see tänu USA eelarvekokkuleppele. Peale kuid võlalae üle vaidlemist, otsustasid USA seaduseandjad tõsta Pentagoni rahastust 31,6 miljardi dollari võrra järgmise kahe aasta jooksul.

USA on kaugelt suurim kaitseturg maailmas, kulutades rohkem, kui ülejäänud esikümnes olevat  riiki kokku. Seega iga märk, et turu nõudlus kahaneb, on tööstuse jaoks murettekitav.

USA Kaitseministeeriumi andmetel on Pentagoni kulutused relvadele võrreldes 2008. aastaga kukkunud 5% võrra ehk kui 2008. aastal kulutati kogu eelarvest 35% relvadele, siis nüüdseks on see protsent pisut alla 30.

“Relvatootjad teenivad nüüd kasumeid Lähis-Ida ja Aasia kasvanud nõudluse pealt,” sõnas IHS Jane's Aerospace vanemteadlane Craig Caffrey.

“Traditsioonilisemad geopoliitilised ja strateegilised faktorid selgitavad Aasia ja Lähis-Ida kaitsekulutuste kasvu. Hiina enesekindlam hoiak Põhja-Korea suhtes on kindlasti olnud faktoriks, mis määrab India ja Jaapani kaitsekulutused,” lisas Caffrey.

Sajanditevanune rivaliteet Hiina ja Jaapani vahel lõi hiljuti taas lõkkele kui Jaapani uus peaminister Shinzo Abe püüdis taastada Jaapani majanduslikku ja poliitilist võimsust regioonis.

Caffrey sõnul suunab potentsiaalne supervõim Hiina, mis on nüüdseks jõudnud USA järel teisele kohale kaitsekulutuste osas, USA fookuse Aasiasse.

“Strateegiline fookus nihkub nüüd Lähis-Idast ja Euroopast Aasia suunas ning ma usun, et see tendents jätkub vähemalt järgmise kümne aasta jooksul.”

Tänu pingetele piirkonnas, on ka Lähis-Idas kaitsekulutusi suurendatud. Näiteks Saudi Araabia  on oma kaitsekulutusi viimase kümnendi jooksul kolm korda suurendanud. Neli viiest kõige kiiremini kasvavast kaitsekulutuste turust asub nüüd Lähis-Idas, seda tänu jätkuvatele pingetele regioonis.