Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) jäi esialgsetel andmetel eelmise aasta IV kvartalis 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes samale tasemele.
Läinud aastal kasvas Eesti majandus varasema aastaga võrreldes 0,7%, teatab statistikaamet
IV kvartalis oli SKP muutus võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga 0%. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP vähenes 2013. aasta III kvartaliga võrreldes 0,1%.
Positiivselt mõjutas SKP-d 2013. aasta viimases kvartalis enim töötleva tööstuse kasv. Töötlev tööstus, mis on Eesti suurim tegevusala, suurenes peamiselt koksi ja puhastatud naftatoodete tootmise toel. Töötleva tööstuse toodangu ekspordi kasv jätkas IV kvartalis sarnaselt eelmise kvartaliga aeglustumist. Samuti võib näha kasvu aeglustumist töötleva tööstuse toodangu müügis kodumaisele turule.
Töötleva tööstuse toodangu eksport mõjutab oluliselt kaupade kogueksporti. Hoolimata Eesti suurima tegevusala toodangu väljaveo kasvust, kahanes kaupade eksport hinnamõjusid arvesse võttes varasema aasta sama kvartaliga võrreldes teist kvartalit järjest. 2013. aasta IV kvartalis kahenes kaupade eksport 1,3% ja kaupade import 1,7%.
Suurimad SKP positiivsed mõjutajad olid veel kaubanduse ning info ja side tegevusalad.
2013. aasta kolmes esimeses kvartalis oli majanduskasvu suurim pidurdaja veonduse tegevusala. Esialgsetel andmetel oli nii ka IV kvartalis. Lisaks oli IV kvartalis suurim SKP vähendaja põllumajanduse ning ehituse tegevusala kahanemine.
Seotud lood
Eesti majanduse seisaku põhjuseks on Skandinaavia riikide kehv käekäik, ütles NS Investeeringud OÜ juhatuse esimees Jüri Käo.
Eesti majanduskasvu hoiavad tagasi nõrk eksporditurg ja vähenevad ehitusmahud, ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben.
DSV Transport ASi juhi Jaan Lepa hinnangul on homme avaldatav eelmise aasta neljanda kvartali sisemajanduse koguprodukti (SKP) muutuse number positiivsem kui oli kolmandas kvartalis, mil majanduskasv aeglustus 0,4%-le.
Kiiremaks majanduskasvuks on tarbimise kõrval vaja enam investeeringuid, ütles Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”