Kallis Eesti palk

Kuna sotsiaalmaks moodustab märkimisväärse osa tööjõukuludest, ei soovi riik tõenäoliselt seda kärpida. Kui üldse oleks midagi võimalik teha, siis pigem sotsiaalmaksu osakaalu ümber jagada. See tähendaks suure tõenäosusega, et samaväärse brutopalga puhul väheneks töötaja netopalk, kuid selle võrra alaneks ka ettevõtja tööjõukulu. Töötaja võtaks lihtsalt rohkem ettevõtte kuludest enda kanda.

Ettevõtja: suured kulud on probleem. Venemaal ja Baltimaades töötajaid omava bussifirma Lux Expressi juhatuse esimees Hannes Saarpuu ütles, et tööandja seisukohalt on tööjõu maksukoormus selge probleem. “Inimestel on palgatõusu ootus, elukallidus on tõusnud mitmes olulises valdkonnas. Selleks, et anda inimesele sada eurot rohkem, tõusevad ettevõtte kulud astmeliselt,” selgitas Saarpuu. Tema sõnul on ühest küljest populistlik öelda, et tuleks alandada või piir panna, kuid küsimus on, kuidas maksukoormust jagada. Saarpuu pakkus välja, et võib-olla peaks lahendus olema tööjõumaksude vähendamine ja teiste arvel kompenseerimine.

“Näiteks Eesti ise on jõuliselt öelnud, et väiksem maksuprotsent suurendab makselaekumist. Kui võtame kümme aastat edasi, siis protsentuaalselt on maksud madalamad, aga selle võrra liigub ettevõtetelt rohkem raha töötajatele ja ringlusesse,” ütles bussifirma juht. Tema teatel ei pruugi riigi maksubaas väheneda. “Mida suuremaks läheb keskmine palk, seda suuremaks läheb iga protsendi absoluutväärtus,” lisas Saarpuu.

Tema sõnul on tööjõukulud ettevõtte jaoks Eestis-Lätis-Leedus suurte erinevusteta, kuid helgemad idas, kus töötajani jõuab suurim osa ettevõttekuludest. “Venemaal on kõrgepalgalisi inimesi kõige soodsam tööle võtta,” ütles Saarpuu.

Kulu firmasid rändama ei pane. Samas ei usu Saarpuu, et tööjõumaksude optimeerimisel tekiks massiline töötajate või kontorite ränne soodsama maksukoormusega riikidesse. Pigem pärsib see Eesti arengut ja kasvu. Saarpuu sõnul pole ­Euroopa Liidus oluline, kus riigis on inimesega leping sõlmitud, vaid kus ta reaalselt töötab – vastavalt sellele makstakse makse.

Maksumaksjate liidu juhatuse liikme Lasse ­Lehise teatel tuleks tööjõu maksukoormuse võrdlemiseks võtta aluseks kogukulud ehk palk koos maksudega või töötaja netotasu. “Kui Eestis muuta sotsiaalmaks tervikuna töötaja maksuks, tõuseks keskmine brutopalk päevapealt 33% ja võib-olla keegi tunneb ennast teiste Euroopa riikidega võrdluses uhkemalt,” tõi maksuekspert näite.

Samas pole tema sõnul oluline, kes maksu maksab. “Lõpuks on see igal juhul tööandja kulu – olgu siis palgakulu või maksukulu,” lisas Lehis.

Madalam palk, suuremad kulud. Lehise sõnul on loogiline, et väiksema sissetulekuga riikides on brutopalgale lisanduvad ettevõtjate kulud tihti suuremad. “Jutt käib sellest, kui suures osas on sotsiaalkindlustuse maksed tööandja kulu ja kui suures osas töötaja kulu. Viimasel juhul on brutopalk selle võrra kõrgem,” ütles Lehis. Tema sõnul on riikide valikud erinevad ja need sõltuvad paljuski sellest, kuidas on üles ehitatud sotsiaalkindlustussüsteem, millest see koosneb, kes kehtestab maksumäärad jne.

Lätis ja Leedus tütarfirmasid juhtiva joogitootja Liviko ASi juhatuse esimehe Janek Kalvi sõnul ei saaks riik hakkama olukorras, kus töötaja maksaks sotsiaalmaksu ettevõtte asemel ise.

Kalvi hinnangul suurendaks selline muutus riigi kohustusi. Tema praegust süsteemi muuta ei soovi.

Samuti ei saaks Kalvi arvates sotsiaalmaksu osa lihtsalt vähendada, sest riik seisab silmitsi üsna tumeda tulevikuga, kui arvestada väljarännet ja vananemist.

Kaalume sotsiaalmaksu brutopalga osana

Jürgen Ligi, rahandusministerMaksusüsteem on meie suveräänne valik. Olen rahandusministrina OECDga otsene suhtleja ja tunnistan seda organisatsiooni parimaks rahvus­vaheliseks eksperdiks. Nende järgi on ettevõtte tulumaks halvim maks majandusele ning järgmine sel skaalal on tööjõumaksud.Meie poliitikaga sobib see vaade täpselt, oleme vähendamas tulumaksumäära 2003. aasta 26 protsendilt 2015. aastaks 20 protsendile. See käsitleb mõlema tootmisteguri, nii kapitali kui ka tööjõu koormust.  Kui kapitali maksukoormuselt oleme väga konkurentsivõimelised, siis tööjõu oma on keskmine ehk vajab käsitlemist. Kavatsen sel teemal kasvusõbraliku algatuse teha, mis vastab hästi ka OECD soovitustele.Need soovitused on paraku kriitilised hulga populaarse eklektika suhtes, mida meil innovatsiooni pähe esitatakse. Ka ei lähtu ma mitte mingist ­Euroopa Liidu keskmisest, mis on ideaalist kaugel, vaid rahvusvahelistest soovitustest muuta seda langeva konkurentsivõimega tegelikkust.Tuleb siiski rõhutada, et sotsiaalmaks pole kogu tööjõumaksude tõde, meie eelis on madal ja ühetaoline tulumaks. Ärikliima edetabelites moonutab tihti meist pilti ka see, et meil paistab sotsiaalmaks tööandja koormusena, tulumaks aga mitte.Seepärast kaalume ka sotsiaal­maksu näitamist brutopalga osana.Üldse tuleb maksusüsteemi ja koormust terviklikumalt hinnata – oleme OECD hinnangul optimaalse maksukoormusega riik, aga meil on ka kohendamist vajavat.

 

Taust

Palgatabelis on Eesti viimaste seas

keskmine brutopalk aastas, eurodesHolland 46 418Belgia 46 065Saksamaa 44 811Rootsi 43 715Suurbritannia 43 160Soome 41 478Austria 40 855Island 40 848Prantsusmaa 36 673USA 35 104Iirimaa 32 626Itaalia 28 908Hispaania 25 558Kreeka 20 086Sloveenia 17 227Portugal 15 720Eesti 10 950Tšehhi 10 923Slovakkia 9 821

Allikas: OECD