Eesti toetab ELi eesmärki õhusaastet vähendada, kuid on skeptiline selleks pakutud sammude osas, ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus täna valitsuse pressikonverentsil.
Minister pidas silmas Euroopa Komisjoni kava võtta täiendava reguleerimise alla keskmise võimsusega põletusseadmed.
Eestis on selliseid seadmeid, ehk siis valdavalt väiksemaid katlamaju ja väiksemat energiatootmist tööstuses, umbes 800.
"Inventuur ütleb meil, et investeeringute maht (ehk siis puhastusseadmete paigaldus - toim.) selliste kriteeriumide puhul oleks Eestis ebamõistlikult suur," ütles minister.
Eesti õigustab oma seisukohta sellega, et keskmistest põletusseadmeist tulev mõju õhusaastele jääb 10% piiri sisse ning et vähemalt 17 liikmesriiki rikub juba ka praegu kehtivaid piirnorme.
Ministri sõnul on komisjoni seatud eesmärk õige, kuid sellega ei saa nõus olla, et kõiki riike ühe puuga lüüakse.
Valitsus kinnitas täna ka Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta aastani 2030, kus on siht vähendada kasvuhoonegaaside heidet 40% ja seada aastaks 2030 ELi tasandil eesmärk tõsta taastuvenergia osakaal 27%-le.
Eesti jaoks on olnud on olnud oluline, et liikmesriikidele jääks enda otsustada, kuidas nad eesmärke täidavad.
"Seda komisjoni ettepanek arvestab," ütles Keit Pentus-Rosimannus.
Seotud lood
Ilma globaalse kliimakokkuleppeta "tapavad" liiga ambitsioonikad eesmärgid Euroopa ettevõtted, ega saavuta midagi kliima soojenemise vastu, kommenteeris tööstusvolinik Antonio Tajani eile Euroopa Komisjonist avalikuks tulnud ettepanekute paketti, mis mõjutavad otseselt Euroopa firmade konkurentsivõimet.
Euroopa Komisjoni avaldatud uute kliimaeesmärkide puhul jäi alles ainult üks liikmesriikidele kohustuslik eesmärk: aastaks 2030 vähendada CO2 emissioone vähemalt 40%, võrreldes 1990. aastaga. Eesti energiatarbijale on uudis ainult ühest kliimapoliitika eesmärgist kindlasti hea, sest see tähendab väiksemaid kulusid, kirjutab Maailma Energeetikanõukogu (WEC) Eesti rahvuskomitee peasekretär Mihkel Härm.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.