Eesti tahab hakata Leedu eeskujul avaldama ettevõtetelt riigieelarvesse laekunud maksusummasid. Vaata, kes Leedu riigikassat mullu enim täitsid.
Ootuspäraselt troonivad sellist edetabelit jaekaubandusettevõtted ja näiteks energiaettevõtted, kes on maksude loogikast tulenevalt suuremad käibemaksu maksjad. Teine silmapaistev grupp on kütusefirmad ja alkoholitööstused, kes maksavad riigile muude maksude hulgas aktsiisi.
Eestis käis ettevõtete maksusummade avalikustamise idee välja kaubandus-tööstuskoda ja rahandusministeerium on vastava seadusemuudatusettepaneku juba kooskõlastusringile saatunud. Loe maksusummade avalikustamise plaanist pikemalt
siit.
Ettepaneku üks initsiaatoritest kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman on Äripäevale öelnud, et avalikkusel on õigus teada, kelle maksetest riigieelarve täitub.
Samas on maksusummade avalikustamise idee pävinud ka kriitikat ja seda näiteks seetõttu, et selline pingerida võib jätta teenimatult kehvemasse valgusse ettevõtted, kes ei saagi riigile käibemaksu maksta, näiteks eksportöörid, kes ekspordivad 0-käibemaksuga. Ettevõtja Jüri Mõis on öelnud, et jaekaubandusettevõtted saavad end ehtida võõraste sulgedega, kogudes klientidelt käibemaksu ja makstes seda edasi riigile. Samuti ei maksa enamik ettevõtjaid aktsiise ja lisaks kogutakse aktsiisidki sarnaselt käibemaksule kauba hinnastamisel lõpptarbijalt.
TOP 50Suuremad ettevõtetest maksumaksjad Leedus (v.a riigiettevõtted)
Ettevõtte maksusumma Leedu riigieelarvesse 2013. a (miljonites eurodes):
ORLEN Lietuva (kütus) - 407,2PHILIP MORRIS BALTIC (tubakatööstus) - 160,9MINERALINIAI VANDENYS (alkoholikaubandus) - 139,6Okseta (kütus) - 136,7Lietuvos dujos (gaas) - 114,5Statoil Fuel & Retail Lietuva (kütus) - 100,0MAXIMA LT (kaubandus) - 95,6LUKOIL BALTIJA (kütus) - 66,2Stumbras (alkoholitööstus) - 54,7Bennet distributors (alkoholikaubandus) - 49,2VILNIAUS DEGTINE (alkoholitööstus) - 42,4Senuku prekybos centras (ostukeskus) - 37,7EKOENERGIJA (energia) - 37,6AB LESTO (energia) - 34,9Lietuvos energijos gamyba (energia) - 34,4Dujotekana (energia) - 33,6INTER RAO Lietuva (energia) - 29,2Klaipedos nafta (kütus) - 28,8TEO LT (telekom) - 27,3TELE2 (telekom) - 27,1PALINK (kaubandus) - 26,3ŠVYTURYS-UTENOS ALUS (alkoholitööstus) - 25,1RIVONA (transport) - 24,2SANITEX (transport) - 24,0BENDIDA (kütus) - 22,9MAXIMA GROUP (kaubandus) - 22,1SILBERAUTO (kaubandus) - 22,0OMNITEL (telekom) - 20,6LITGRID AB (energia) - 20,6Šoklys (kütus) - 19,9Lytagra (kaubandus) - 19,0ALITA (alkoholitööstus) - 18,7Swedbank (pangandus) - 18,4SEB bankas (pangandus) - 15,7Kauno termofikacijos elektrine (energia) - 15,7Bite Lietuva (telekom) - 15,2Kalnapilio-Tauro grupe (alkoholitööstus) - 14,4RIMI LIETUVA (kaubandus) - 14,3EUGESTA (transport) - 13,9Volfas Engelman (alkoholitööstus) - 13,1Terminal LT (kütuseterminal) - 12,9SKULAS (kütus) - 12,2ALSO Lietuva (IT) - 11,9DNB bankas (pangandus) - 11,7Kauno grudai (toidutööstus) - 11,2Elektrum Lietuva (energia) - 10,9GRIVZAS (transport) - 10,1APRANGA (kaubandus) - 9,7DOJUS agro (põllumajandustehnika) - 9,4DFDS Seaways (meretransport) - 9,3
Allikas: Leedu maksuamet
Seotud lood
Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liikme Lasse Lehise hinnangul on maksude kvartaalse avaldamise eelnõu Eesti majandusele kahjulik ja suisa ohtlik.
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.