„Kohtuprotsess vältas pikalt ning nüüd, kus otsus on tehtud, asume seda täitma,“ kommenteeris Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen Nordecon ASi hagi muuseumi vastu.
Nordecon AS esitas 2012. aasta juulis hagi Eesti Meremuuseumi vastu. Nõuete kogusumma oli 2,4 miljonit, millest arbitraažikohus mõistis välja 1,54 miljonit.
„Sisuliselt oli tegemist hinnavaidluse ning tööde mahu vaidlusega. Osa rahast on muuseumil reservfondis olemas ning koos kultuuriministeeriumiga asume lähiajal arutama, kuidas leida ülejäänud puuduolev summa,“ ütles Dresen.
„Teadsime juba angaaride rekonstrueerimist alustades, et tegemist on unikaalse ja keerulise ehitisega nii meile kui ka ehitajale. Riigiasutusena on meie kohus lähtuda riigihanke lepingust ja oleme seda ka teinud,“ selgitas Dresen.
Eesti Meremuuseumi Lennusadama angaaride rekonstrueerimine algas 2010. aastal. Lennusadam avati 2012. aasta maikuus ning tänaseks on muuseumis käinud üle 600 000 külastaja.
Vesilennukite angaaride rekonstrueerimise riigihanke esialgne maksumus oli 6,76 miljonit eurot. 26. veebruaril tegi Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohus otsuse Nordeconi ja Eesti Meremuuseumi vahelises vaidluses lennusadama lisatööde maksumuse üle. Arbitraažikohtu otsuse kohaselt peab Eesti Meremuuseum Nordeconile tasuma 1,54 miljonit eurot. Vaidlusalused tööd hõlmasid rekonstruktsioonimahu suurenemist, tõstandvärvate ehitust ja lisatöödest tulenevat üldkulude kasvu.
Seotud lood
Nordecon võitis osaliselt Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja arbitraažikohtus Eesti Meremuuseumi vastu 2012. aastal esitatud hagi Tallinna Lennusadama eksponaadihoone rekonstrueerimise ehituslepingust tekkinud võlgnevuse ja viivisenõuetes, teatas ettevõte börsile.
Valitsus otsustas täna eraldada meremuuseumile 1,4 miljonit eurot ehitusfirmale Nordecon lisaraha maksmiseks.
Börsifirma AS Nordeconi nõukogu aseesimehel Alar Kroodol on ehitusfirma KRC Ehitus, kes praegu ehitab ka Nordeconi pikaaegse tellija objektil Tartus.
Täna teatas Nordecon AS pressiteatega, et esitas Eesti Meremuuseumi vastu Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtule hagiavalduse.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.