Edukaks või läbi halli kivi

Teadmised, kogemused ja uus tehnoloogia on taganud Aleksandr Nikonovitši juhitavale Agio Ehitusele kiire arengu ning ettevõttest on saanud gasellfirma. Firma edu taga on julgus võtta ette ükskõik kui keeruline töö. Eesmärkide saavutamiseks läheb firma kasvõi läbi halli kivi. Ja seda ka sõna otseses mõttes - Agio Ehitus teostab puurimisi ükskõik millises pinnases, ka läbi kaljuseina. Firma ei karda end reklaamida sõnapaariga: puurime kõike.

Enne oma firma asutamist 1991. aastal juhtis Aleksandr Nikonovitš ettevõtet, mis tegeles peatöövõtu korras Tallinna vanalinna, Lasnamäe ja Mustamäe alla kanalisatsioonivee utiliseerimistunnelite rajamisega. Kõiki kaevetöid teostati tookord lahtisel meetodil.

"Nägin, kui kulukas see meetod on ning hakkasime koos alltöövõtjatega uurima, kas on võimalik teha seda tööd odavamalt ja lihtsamalt. Nii hakkasin tundma huvi torustike ehitamise vastu kinnisel meetodil," põhjendab Nikonovitš, kuidas ta sattus oma praegusesse tegevusvaldkonda.

Tõsi, algul tegeles Agio Ehitus rohkem siiski veel ehituse alltöövõttudega ja paigaldas torustikke avatud meetodil. Põhjalikumalt hakkas firma torustike ehitamisega kinnisel meetodil tegelema alates 2000. aastast.

Ühe viimase aja olulise tööna nimetab Nikonovitš puurimist merepõhjas projekti Estlink 2 kaabli jaoks. Tööde maht oli kokku 1600 kilomeetrit. "Kohati oli raske, kuid saime hakkama," iseloomustab Nikonovitš tagasihoidlikult oma firma tehtud tööd. "Meil tuli puurida kaldalt korraga umbes 400 meetrit, sest kaldaliin on kaitseala ja kaevetöid seal ei tohi teha," seletab Nikonovitš ning lisab muigvelsui: "Muidugi, maailmarekordit, 4500 meetrit me ei purustanud ja Eestis ei ole selleks ka vajadust olnud."

Alates 2006. aastast on Agio Ehitus osalenud Eestis õhuliinide üleviimise projektides maa alla. "Liinide viimisel maa alla väheneb kaitseala oluliselt - 50 meetrilt 2 meetrini - ja see omakorda vabastab maa ehitustegevuseks," rõhutab Nikonovitš projekti olulisust.

Samas nendib Nikonovitš, et kuna 2013. aastal jõudis lõpule riiklik programm, mille raames eraldati raha kõikide insenerivõrkude rekonstrueerimiseks, koondavad nüüd paljud võrkude ehitamisega tegelevad ettevõtted oma töötajaid. Nikonovitši kinnitusel kavatseb tema siiski säilitada kogu oma kollektiivi ehk umbes 35 inimest.

Et firmal tööd jätkuks, on Agio Ehitus alustanud aktiivset tegutsemist Leedu ja Läti turul.  "Aasta tagasi ei olnud meil välismaal töötamiseks vajalikke vabu ressursse, seletab Nikonovitš. "Seoses mahtude vähenemisega eelmisel aastal olime sunnitud otsima tööd Leedus ja Lätis ning me leidsimegi seal tööd. Näiteks Lätis on nõudlust suurte võimsuste järele, aga lätlased kutsuvad tööde teostamiseks itaallasi ja poolakaid. Saaksime pakkuda neile väärilist konkurentsi." Ta lisab, et arvestades ettevõtte kogemusi ja teadmisi leiaksid nad oma koha ilmselt ka Venemaa turul.

Nikonovitši kinnitusel on Agio Ehitusel konkurentidega võrreldes kõige võimsamad seadmed Eestis. Kuu ajaga on firma võimeline ehitama kuni 4 kilomeetrit torustikku kinnisel meetodil. Tööde keskmise raskusastme juures ehitab üks brigaad umbes 100 meetrit torustikku päevas. "Näiteks traditsioonilise avatud meetodiga on võimatu ehitada ühe päevaga 100 meetrit torustikku läbimõõduga 100 mm," toob Nikonovitš võrdluseks.

Ta peab ettevõtte suurimaks väärtuseks töötajaid, enamik spetsialiste on ettevõte ise koolitanud. Kandidaatide seast valitakse inimesed, kes on varem tegelenud torustikega, kellele on olnud kokkupuude tehnikaga ja kes omab vajaliku kategooria juhilube. "Kulub kuni kaks aastat, enne kui töötajast võiks saada professionaal," räägib Nikonovitš. "Peamine, et spetsialist mõistaks ja tunnetaks, mida ta maa all teeb. Et ta teaks, mis seal maa all toimub, kuna töö on seotud suure riskiga."

Nikonovitš on veendunud, et tema ettevõttes motiveerib kokkuhoidev kollektiiv sama palju kui kõrge palk. "Oluline on, et inimene tunneks ennast tööl mugavalt," rõhutab ta. "Ja väga oluline on atmosfäär kollektiivis. Ühised üritused lähendavad inimesi üksteisele. Mina käsitlen taoliste ürituste korraldamist kui investeeringut."

Kui vaadata Agio Ehituse viimase viie aasta majandustulemusi, siis hakkab silma kasumi suur kukkumine 2010. aastal. Nikonovitši sõnul oli põhjuseks tööde mahu langus kohalikul turul. "Kuna firmal on püsikulud, annavad muutused turul kohe kasumi osas tunda ja mitte positiivselt," seletab ta. "Saame oma raha konkreetse töö eest ning meie kasum sõltub teostatud tööde kiirusest."

Nikonovitš lisab muiates, et muidugi tuleb igasuguseid kliente ette. "Mõned, kui nad näevad, et saame tööga kergesti hakkama, paluvad lasta juba kooskõlastatud hinda alla," räägib ta. "Tuleme neile vastu, sest tänu sellele tekitame firma suhtes hea maine. Samas, kui meil töö teostamisel on tekkinud lisaraskused, ei ole veel keegi klientidest pakkunud lisaraha selle eest."