Soome meedia võrdleb riigi teist aastat languses tööstustoodangu olukorda kohaliku 90ndate alguse masuga, Eesti ettevõtjad aga näevad selles ohtu tootmismahtudele.
Kodumaise alkoholitootja Liviko juhataja Janek Kalvi leidis, et Eesti ettevõtjatele annab Soome kehv seis tunda väikese inertsiga, vahetumalt võib-olla vaid nendele Eesti ettevõtetele, kes on ise reaalselt Soomes kohal või on seal tootmistegevusse investeerinud.
„Liviko jaoks on Soome vaid ekspordipartner, me müüme sinna oma kaupa alkoholimonopoli kaudu, sellepärast arvangi ma, et meieni jõuavad need mõjud teatava inertsiga. Siseturu raskused peegeldavad ju ka majanduse üldist kehva seisu, varem või hiljem jõuavad need ka tarbijaturule ning siis saame ilmselt ise seda mõju rohkem tunda,“ rääkis Kalvi.
Pika vinnaga mõju
Kalvi sõnul pole täna Liviko müügis veel toimunud väga tõsist jõnksu allapoole, kuid nendib, et pole põhjust arvata, et üldine madalseis Soome majanduses tarbijaturul märkamata jääb.
„Ennustatakse, et helgem hetk jõuab kätte alles aastal 2015, eks me oleme siis sellest lähtuvalt ise ka natuke vähem optimistlikud Soome müükide suhtes,“ sõnas ta. "Ülearu pabistamiseks põhjust pole, kuid tuleb olla realist ning mitte jääda lootma, et endal õnnestub kuidagi vastuvoolu ujuda. Kuna Eesti ja Soome majandus on omavahel hästi tihedalt seotud, siis annab see langus varem või hiljem tunda kõikidele Soome turul tegutsevatele ettevõtetele.“
Ühe õnnetus on teise õnn
Täpselt vastupidist tõestab aga metallkonstruktsioonide valmistaja ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg, kes tõdes, et neil on õnnestunud viimasel ajal just teises suunas ujuda ning eksporti Soome kasvatada.
„Me teame, et üleüldiselt ei ole Soome majandusel tööstussegmendis just kõige paremad ajad ning see mõjutab kindlasti ka Eesti ettevõtteid, kuid ma ei oskagi öelda, kas heas või halvas mõttes. Meid on see mõjutanud hästi, sest oleme suutnud Soome suunal oma tegevust suurendada. Pigem võibki see anda võimaluse Eesti ettevõtjatele, sest kui Soomes toimub tagasiminek, siis hakkavadki nad olukorrast väljumiseks alternatiivseid võimalusi otsima. See annab Eesti ettevõtetele võimaluse kaasa rääkida, kui soomlased hakkavad näiteks allhanget Eestist otsima,“ arutles Rosenberg.
Tema sõnul on ka osa nende partnereid ja kliente Soome suunal viimasel ajal ekspordikasvu nautinud. „Meil pole olnud küll puhtalt orgaaniline kasv, oleme ka uusi tooteid turule toonud, kuid eks majandus kipubki üles-alla käima ning ka igal langusel on hulk võimalusi. Nii võime näiteks meie põhjanaabrite siseriikliku mure oma kasuks pöörata,“ lausus ta.
Lastele mütse-kindaid ja kombinesoone tootva OÜ Lenne juhataja Urmas Leeman on jällegi veendunud, et turu kukkumine ei anna kellelegi eelist. „Kindlasti on lihtsam tegutseda kasvaval kui kahaneval turul. Meie eksport Soome on üldjoontes paigal seisnud, kuid nüüd viimasel ajal on langenud, sest ette on tulnud palju makseraskusi,“ ütles Leeman.
Seotud lood
Soome majanduse kehv käekäik pakub Eestile positiivse noodina vaid järjekordseid odavama allhanke võimalusi, konkureerimaks põhjanaabrite endi kuluka tööjõuga, ütles Nordea peaökonomist Tõnu Palm.
Soomest tuli täna nõrk tööstustoodangu number.
Soome jaanuari ekspordi ja tööstustoodangu statistika on erakordselt sünge, kirjutas Danske Banki analüütik Juhana Brotherus.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?