Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uuel valitsusel tuleb alustada kärpimisest
Oodatust väiksem majanduskasv võib seada uue valitsuse kohe küsimuse ette, kust leida lisakatet või milliseid kulusid riigieelarves vähendada. Jutt on kümnetest miljonitest eurodest.
Eesti riigi tänavune eelarve põhistsenaarium lähtub 3,5protsendilisest majanduskasvust, mis üsna suure tõenäosusega täis ei tule. Nordea langetas äsja Eesti SKP kasvu prognoosi selleks aastaks seniselt 3,1%-lt 2,8%-le. IMFi ootuste kohaselt kasvab Eesti majandus tänavu 2,5%.
Rahvusvaheliselt tunnustatud rusikareegli järgi tähendab 1 protsendipunkt arvatust väiksem SKP kasv 0,5% väiksemaid tulusid riigieelarvesse. Tulude mahuks 2014. aasta riigieelarves on kavandatud 8 mld eurot ehk 5,6% 2013 aastast enam. Pool protsenti 8 miljardist eurost oleks 40 miljonit, mis on samas suurusjärgus, kui kulutab riik näiteks tänavu kutseõppe riiklikuks koolitustellimuseks või pool kaitseväe aastasest tööjõukuludest.
Maksu- ja tolliamet kogus veebruaris vaid 2,9% rohkem makse kui möödunud aastal.
Eri põlvkondade ühtseks ja tõhusaks tiimiks sidumine võib olla keerukas, kuid õigesti juhitud meeskondades toovad vanemate kogemused koos nooremate avatud mõtlemisega kokkuvõttes paremaid tulemusi, leitakse saates “Minu karjäär”.