Bulgaaria välisminister Kristian Vigenin saabub ELi välisministrite tänasele kohtumisele oma partei nõuandega mitte kiirustada karmide sanktsioonidega Venemaa vastu Krimmis eile toimunud referendumi järel.
Sanktsioonide kehtestamiseks on vaja kõigi ELi riikide üksmeelt, vahendas võrguväljaanne EurActiv.com.
"Lisaks Euroopa ühispositsioonile on meil ka oma rahvuslikud huvid," ütles Bulgaaria võimukoalitsioonis ülekaalus oleva sotsialistide partei BSP esimees Sergei Stanišev kohalikule päevalehele Standart. "Esiteks väljendub see asjaolus, et Ukrainas elab 250 000 - 300 000 etnilist bulgaarlast. Oleme geograafiliselt regioonile lähedal. Kui olukord destabiliseerub, oleme esimesed, kes kannatavad," ütles ta.
Lisaks märkis Stanišev, et Bulgaaria sõltub Venemaa energiatarnetest ning Venemaa turistidelt saadud tuludest.
"Kõike seda tuleb Bulgaaria riikliku positsiooni kujundamisel ja käitumisel arvesse võtta," ütles ta.
Seotud lood
Venemaa nafta ja maagaasi eksport, mis küünib 160 miljardile dollarile, võib olla president Vladimir Putini üks mõjusamaid relvi lääneriikide sanktsioonide mõju piiramiseks, kirjutab Bloomberg.
Pühapäeval Krimmis toimunud referendumil, mille tulemust lääneriigid on lubanud mitte tunnustada, toetas enamus Krimmi liitumist Venemaaga.
Kui lääneriigid on pehmed ega reageeri, teeb Venemaa uue sammu. Kui aga Lääs suudab kehtestada praegustest rangemad sanktsioonid, on see Venemaa vastu hoob, leiab majandusekspert Kristjan Lepik.
Eurodes võetuna on kõige rohkem raha Venemaal "kinni" energiakontsernil Fortum, analüüsib Kauppalehti täna firmasid, mis Venemaa vastastest sanktsioonidest ja Venemaa võimalikust vastulöögist enim kannataksid.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.