Kaitseminister tegi avalduse Eesti julgeolekust

"Viimatel nädalatel on mitmed läänepoliitikud mulle kinnitanud, et saame alles nüüd aru, et teil oli kõik need aastad, kui me pidasime teid paniköörideks, tegelikult õigus," ütles Reinsalu. "Kui Gruusia sõda oli enamiku läänemaailma jaoks ebameeldiv äratuskell, siis Ukrainas toimuv pole muud kui tuletõrjealarm või geopoliitiline maavärin."

Reinsalu nentis, et rahvusvaheline kogukond pandi ootamatult fakti ette, et 21. sajandi Euroopas käivadki asjad nii, et üks naaber tungib oma sõjaväega teise riiki ja korraldab seal n-ö referendumi ja annekteerib endale meelepärase territooriumi, ilma igasuguse rahvusvahelise õiguse või moraalse katteta. "Eesti riik peab tegema rahvusvaheliselt kõik, et ülbitsemine saaks vastuse ja kuritegu karistuse," rõhutas ta.

Reinsalu märkis, et ilmselt leidub ka meil küünikuid, kes küsivad, et miks Lõuna-Osseetias, Abhaasias, Krimmis ja Ida-Ukrainas toimuv üleüldse Eesti jaoks korda läheb? "Aga ma loodan, et valdav enamik inimesi mõistab, et kui selline käitumine kujuneb aktsepteeritud normiks rahvusvahelistes suhetes, siis ei saa unerahu olla mitte ühegi sellise agressorriigi naabril ja mitte ainult naabril," rääkis kaitseminister. "Kuna Venemaa kodanikke elab absoluutselt kõikides Euroopa riikides, siis lähtuvalt Moskva retoorikast võiks Krimmi-laadne stsenaarium taaslavastamisele tulla ükskõik kus."

Reinsalu ütles, et peame palju enam tegema koostööd Põhjala-Balti regioonis.  Ta rõhutas, et Soome ja Rootsi peaksid kuuluma NATOsse ning Läti ja Leedu kaitsekulud on liiga madalad. Kirjutasin täna kirja oma Läti ja Leedu kolleegidele palvega kaaluda tõsiselt oma kaitsekulude kasvu, märkis ta. 

"Tänane vastus Venemaale Lääne poolt on on olnud ebapiisav ja kriis on eskaleerunud. Me ei pea tundma hirmu. Peame muutunud oludes kiretult seadma oma tegevuste keskmesse julgeoleku," rääkis kaitseminister.

Ühtlasi kinnitas Reinsalu, et Eesti kaitsevägi on halvenenud julgeolekuolukorraks valmistunud.