Ehkki oleme paremini kaitstud kui kunagi varem, peame Venemaa käitumise tõttu oma julgeolekut ümber hindama, usub kaitseminister Urmas Reinsalu.
"Kuna Venemaa kodanikke elab absoluutselt kõikides Euroopa riikides, siis lähtuvalt Moskva retoorikast võiks Krimmi-laadne stsenaarium taaslavastamisele tulla ükskõik kus," rääkis ta täna riigikogus esinedes.
"Arvestades Kremli senist stoilist reaktsiooni lääne hoiatustele, ei saa taolisi referendumeid enam tulevikus pidada täiesti välistatuks. Vastupidi, sellest võib kujuneda uus muster. Lugege vaid Venemaa presidendi eilset kõnet, kus ta selgitab oma teoviisi õõvastavaid motiive."
Sellele viitas eile ka USA endine välisminister Hillary Clinton, kelle sõnul
on Putinil ettekääne Balti riikidesse tungimiseks.
"Samas ma kinnitan kõigile ja ma rõhutan seda veel kord: Eesti Vabariik ei pea tundma hirmu. Me oleme hästi kaitstud, paremini kui kunagi varem," sõnas minister.
Küll peab Venemaa käitumine tema sõnul tooma kaasa põhimõttelise muutuse suhtumise julgeolekusse. "Meie enda kõrval peab seda tegema terve demokraatlik läänemaailm. Ootamatult, kuid vääramatult elamegi uues julgeolekukeskkonnas," ütles Reinsalu.
Kaitseminister kutsus parlamendierakondi üles arutama ja sõlmima parteide ülest rahvusliku kaitse kokkulepet. "Sõjalise kaitsevõime seisukohalt ei ole küsimus täna vaid 2% kui numbris. Küsimus on selles, et vajame senisest kiiremas tempos oma iseseisva sõjalise kaitsevõime väljaarendamist," ütles ta. "Me vajame reaalse kaitsevõime rakendamise huvides kahte brigaadi."
Ühe brigaadi tegutsemisvõime saavutatakse tema sõnul aasta jooksul, aga teise brigaadi täielik relvastamine ja varustamine on ette nähtud pärast 2018. aastat. "Peame tegema pingutuse saavutada see varustatuse tase varem, koos esimese brigaadi täieliku soomusmanöövervõimega varustamisega."
Seotud lood
Venemaa presidendil Vladimir Putinil on olemas formaalne põhjendus Balti riikidesse tungimiseks, ütles USA eksvälisminister Hillary Clinton.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.