RM: riigi rahavoo juhtimine muutub konservatiivsemaks

Vahendite paigutamisel lähtub riigikassa madala riskiga investeeringute põhimõttest.

Muudatustega täiendatakse võlakohustuste võtmise tingimusi, riigi finantsriskide juhtimise põhimõtteid ning seatakse riigi likviidsusreservile minimaalse mahu nõue. Uue määruse järgi peab riigil olema võimalik kiirelt kasutusele võtta vähemalt üheksa kuu laekumiste ja väljaminekute vahet kattev summa, mis tagaks piisava aja reageerimaks järsule tulu vähenemisele.

Sellel aastal on minimaalseks likviidsusreservi sihttasemeks 670 miljonit eurot, veebruari lõpus oli likviidsusreservi maht 1,15 miljardit eurot.

Lähtuvalt uutest krediidiriski vähendavatest muudatustest ei saa riik vabu vahendeid paigutada vaatamata kõrgele krediidireitingule näiteks EFSFi ja ESMi võlakirjadesse, kuna potentsiaalseid kohustusi nende institutsioonide ees tuleb rahastada samade vahendite arvelt. Samamoodi ei saa ka stabiliseerimisreservi vahendeid paigutada pankadesse, mida riik tagatisfondiga seaduse alusel garanteerib.

Uute põhimõtetega tagatakse jõustuvas riigieelarve seaduses nõutud finantsvara likviidsus, väärtuse säilivus ja tulu teenimine ning võlakohustustega kaasnevate finantsriskide ja -kulu suhe, mis oleks kooskõlas riigi võlakohustuste täitmise võimekusega nii lühi- kui pikaajalisel perioodil.