Euroala halvim hetk on möödas

Võlakriisi epitsentriks olnud Kreeka, kuhu Euroopa Liit, Euroopa Keskpank ja IMF on üle kahesaja miljardi euro suuruse abipaketi andnud, on näinud olulist välisinvestorite huvi kasvu. Kreeka börs on tõusnud aastaga üle 54-protsendi ning sel aasta on see 14-protsendilise tõusuga olnud üks parimaid börse Euroopas.

Pärast kuus aastat kestnud langust, on Kreeka majandus vaikselt koomast tagasi tulemas. Veebruaris kasvas Kreeka töötlev tööstus teist kuud järjest ning see on tõstnud lootusi, et riigi majandus on lõpuks stabiliseerumas. Euroopa Komisjoni prognoosi järgi kasvab Kreeka majandus sel aastal 0,6 protsenti. Ühe aastaga on Kreeka 10-aastase võlakirja tootlus langenud ligi 13 protsendilt alla 7 protsendi. See näitab, et investorite usk Kreeka majandusse on oluliselt paranenud.

Iirimaa vajas 2010. aasta lõpus rahvusvahelistelt laenuandjatelt 85 miljardi euro suurust laenu ning Iirimaast sai Kreeka järel teine riik, mis võlakriisi tõttu abipaketti vajas. Iirimaa viis ennast kõrge riigivõla ja eelarvepuudujäägi tõttu rangele kasinuskursile, millega tuli täita laenuandjate seatud kohustusi. Käesolev aasta on Iirimaale alanud positiivselt, kuna esimesena abivajajatest riikidest on suudetud täita kõik päästepaketi tingimused. Iiri rahandusminister Michael Noonan on samas hoiatanud, et rihma veel lõdvaks ei saa lasta ning riik jääb endiselt kasinuskursile. 

Vähem murepilvi on ka abipakette vajanud Portugali ja Hispaania kohal, mille börsid on aastaga tõusnud vastavalt 35% ja 36%. Nordea Eesti peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul on perifeeriariikide väljavaade paranenud. "Aktsiaturud on järginud perifeeria võlakirjahindade jõulist hinnarallit ning paranenud makroväljavaadet. Langusest on jõutud õrna majanduskasvuni, süsteemne risk on oluliselt kahanenud ja euroala lagunemisest enam ei räägita," sõnas Palm, kelle sõnul küündib 5-a võlakirja intress näiteks Portugalis ja Hispaanias vastavalt kõigest 3,07% ja 1,96%-ni ning kui heita pilk lähiminevikku, siis kõigest möödunud aasta septembris ulatus Portugali võlakirjaintress 5,5%-ni. Selliselt tasemelt on raske majanduskasvu finantseerida. Palm usub, et praegu on euroala olukord märksa parem. "Finantseerimise hind on oluliselt alanenud euroala lõunariikide jaoks. Samuti on euroala võtnud ette mitmeid meetmeid, et tugevdada nii majanduspoliitika koordineerimist kui ka pangandussüsteemi. Kõik need sammud toetavad euroala riskide võtmist. Raha otsib kohta, kuhu parkida. Arenevate turgude riskide ja Venemaa sündmustega seoses kahandas lühiajaline kapital investeeringuid arenevatel turgudel ning euroala perifeeria tundus hinnatasemelt veel soodne," lisas Palm.

Euroala taastumisele on aidanud kaasa ka Euroopa Keskpanga juhi Mario Draghi 2012. aasta keskpaigas väljaöeldud lubadus teha euro kaitsmiseks kõik, mis võimalik. "EKP on enda volituste piires euro kaitsmiseks valmis tegema kõik," ütles Draghi 2012. aasta 26. juulil Londonis peetud kõnes.  

SEB majandusanalüütiku Ruta Arumäe sõnul paistab halvim nii euroala perifeeriariikide, kui ka kogu euroala jaoks möödas olevat. "Vähemasti praegusel hetkel. Perifeeriariikide võlakirjaintressid on langenud taas madalale, mis näitab investorite usalduse tõusu ja kindlustunde paranemist nende osas. Nende riikide võlakirju nähakse isegi teatud sorti turvasadamana, kuhu raha arenevate riikide probleemide eest põgeneb," ütles Arumäe. Paranemine toimub küll riigiti erineval määral, kuid tugev euro võib sellele negatiivselt mõjuda. "Euro tugev kurss takistab küll mõningal määral majanduste taastumist, kuid kui see liigseks probleemiks hakkab kujunema, võib oodata Euroopa Keskpanga poolt täiendavate meetmete kasutuselevõttu. Prognoosime kvantitatiivse lõdvendamise täiendavaid meetmeid Euroopa Keskpanga poolt sel kevadel," ütles Arumäe, kes lisas, et vaatamata olukorra paranemisele, võib kriis näiteks poliitiliste muutuste tagajärjel taaskord pinnale kerkida.

Kreeka on praeguseks vajanud 240 miljardit eurot välisabi. Endiselt on riigis tööta neljandik tööealistest. 2013 majanduslangus -3,9%, 2012 langes majandus 7%. S&P kinnitas Kreeka reitingu tasemel B koos stabiilse väljavaatega. Investoritele meeldivad finantsettevõtted, maavarade firmad ja kommunaalettevõtted.

Portugalil töötuse määr on jätkuvalt kõrge ehk 15,3%. Eelmisel aastal langes majandus 1,4%, üle-eelmisel aastal 3,2%. Aastaga suurenes neljandas kvartalis eksport 9,4%. Investoreid on kõige rohkem huvitanud Portugali pangad ja telekomid. Riik vajas 2011. aasta aprillis 78 mld eurot abi. Rahvusvahelise abipaketi raamest loodab Portugal väljuda selle aasta mais.

Iirimaa  vajas 2010. aasta lõpus 85 miljardi euro suurust abipaketti. Töötuse määr on vähenenud, kuigi aeglaselt. Jaanuaris oli Iiri töötuse määr 11,9%. Iirimaa väljus äsja esimesena abipaketi raamest ning see on andnud tõuke nii Iiri võlakirjadele, kui ka aktsiatele. Investoritele meeldivad Iiri pangad, lennufirmad ning kinnisvarafirmad.

Hispaania vajas 2012. aasta keskpaigas 41,3 miljardi euro suurust abipaketti oma pankadele. Hispaaniast sai teine riik, mis väljus rahvusvahelise abipaketi raamest. Hispaanias on tööta veerand tööealistest inimestest.  Moody's tõstis hiljuti Hispaania reitingut ühe pügala võrra ja andis reitingule kasvuprognooside tõttu positiivse väljavaate. Kõige rohkem on investorid tundnud huvi Hispaania pankade, toidutööstuse ja infotehnoloogia vastu.

-Perifeeriariikide aktsiaid on võimalik osta kõikide Eesti suurimate pankade vahendusel.