Maanteeamet alustab järgmisel aastal möödasõidulõikude ehitamist. Esimeseks projektiks saab Ääsmäe-Kernu teelõik.
Järgmisel aastal alustatakse Eestis uudse kolmerajalise (2+1) lahenduse rakendamist. Maanteeameti planeeringute osakonna juhataja Andres Urm ütles täna pressikonverentsil, et möödasõidulõigud muudavad liiklemise ohutumaks, sest võimaldab möödasõite planeerida. „Enam ei pea närviliselt tõmblema, vaid saab rahulikult liigelda,“ märkis ta. See välistab ohtlikud möödasõidud ja ka sõidukite juhuslikud vastassuunda kaldumised. „Õnnetused, mis nende kahega pahatihti kaasnevad, on väga kurbade tagajärgedega,“ ütles Urm.
Esimeseks projektiks saab Ääsmäe-Kernu teelõik, mille ehitamist alustatakse järgmisel aastal ja plaanipäraselt valmib see 2016. aastaks. Teelõigule on plaanitud kokku kolm möödasõidu kohta: kaks suunal Ääsmäe-Pärnu ja üks Kernu-Tallinn. Ühe möödasõiduala pikkuseks on arvestatud vähemalt 1,5 kilomeetrit.
Lisaks koostatakse ka projekti Kernu ümbersõiduks, mis on plaanitud aastateks 2018-2019. Aastal 2018 alustatakse ka Põltsamaa-Tartu teelõigu etapilise möödasõidualade ehitamisega.
Urm lisas, et suvistes tingimustes jääb möödasõidulõikude kiiruspiirang tõenäoliselt sada kilomeetrit tunnis, kuid see sõltub erinevatest tingimustest. Näiteks kui on möödasõidud, mahasõidud ja ristmikud teineteisele lähestikku, keskkonnatingimused või teegeomeetria ebasoodsad, siis pole võimalik kiirusepiirangut tõsta. „Sada kilomeetrit tunnis on reaalne lahend,“ ütles Urm.
Planeeritud mööda- ja mahasõidulõigud ehitatakse valdavalt samatasandilised. Urmi sõnul on küll mitmetasandilised ristmikud ohutuimad, kuid Eesti kõrvalteedelt tulev liiklussagedus ei ole nende rajamiseks piisavalt suur.
Lisaks 2+1 teelõikude ehitamisele on maanteeametil kaugemas tulevikus, aastatel 2017-2018 plaanis ümber ehitada Tallinn-Narva maantee ja Tallinna ringtee ristmik Väos. Samuti on 2016. aastal kavas ehitada mitmetasandiliseks Sillamäe sadama raudtee. Sillamäe linn koostab praegu detailiplaneeringut, samuti rahastab linn osalist ehitust, makstes kinni ühe viadukti.
Lähiperspektiivis on Urmi sõnul maanteeametil kavas ka alustada Tallinna ringtee liiklussõlmedega. Esimesena võetakse käsile Lagedi viadukt, seejärel Karla liiklussõlm ja viimasena Põrguvälja viadukt. Hetkel omandatakse maid ja valmistutakse ehituseks.
Seotud lood
Käesoleval aastal tuleb enim tee-ehitust Tallinna ja Tartu ümbruses.
Kui valitsus vähendab teehoiuks mõeldud raha, tuleb järgmistel aastatel teedesse tagantjärgi investeerida palju suurem summa, märkis maanteeameti peadirektor Aivo Adamson.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.