Rahvusringhäälingu ülesanded tuleks üle vaadata, ent erameedia kõigega hakkama ei saaks, ütles ASi Eesti Meedia juht ja osanik Mart Kadastik.
Äripäev arutleb tänases
juhtkirjas, kas riigil oleks vaja rahvusringhäälingut (ERR) praegusel kujul. ERR saab tänavu riigieelarvest ligi 25 miljonit eurot, samas kui uus võimuliit otsib kallitele lubadustele katet. Äripäeva arvates saaksid erameedia kanalid mitmete ERR praeguste ülesannetega ise hakkama, ilma et selleks kuluks maksumaksja raha.
Eesti Meedia ühe omaniku Mart Kadastiku sõnul peab siiski möönma, et ERRil on ka funktsioone, millega erakanalid hakkama ei saaks. Sellegipoolest on tema arvates ERRi küsimus asjakohane ja mõistlik.
"Ma poleks nii radikaalne, et ütleks, et ERRi pole vaja," märkis ta. Küll aga on tema arvates funktsioone, kus ERR konkureerib erameediaga, asetades viimase ebaõiglasesse olukorda. "Kindlasti peaks üle vaatama need valdkonnad, kus pole mõistlik maksumaksja rahadega tulla ettevõtluskeskkonda halvendama," selgitas Kadastik.
Arutelu, milliseid ülesandeid võiks riik tellida maksumaksja raha eest ja kuidas peaks toimuma rahastamine, on Kadastiku ütlust mööda vana ja habemega. "Kord leitakse nii, kord naa," märkis ta, lisades, et ERR olemasolu pole päris küsimärgi alla seatud, küll aga kuuluvad tema ülesanded, prioriteedid ja kulude küsimused läbivaatamisele. "Ei tohiks olla sama hoiakut ja suhtumist, nagu kümme aastat tagasi," ütles Kadastik.
Seotud lood
Eesti Meedia üks omanikest Mart Kadastik ei usu, et Eesti Meedia suuromaniku Margus Linnamäe 55% protsendiline BNSi osaluse ost kahe uudisteportaali töös mingeid liitumisi kaasa tooks.
Eesti Rahvusringhääling ei peaks tegelema maksumaksja raha eest meelelahutusportaalide opereerimisega, leiab Ekspress Grupi juht Gunnar Kobin.
Endine USSi juht Sven Nuutmann kommenteeris, et õpib BNSi tundma ja siis muudab, mis muutmist vajab.
Tänavu riigieelarvest ligi 25 miljonit eurot saav Eesti Rahvusringhääling elab juhtimiskriisi üle ajal, mil äsja ametisse asunud uus võimuliit otsib katet kallistele lubadustele. Kontekst on sobiv esitada harjumatu küsimus, kas me ikka vajame avalik-õiguslikku rahvusringhäälingut praegusel kujul, ja anda sellele avaliku huvi ja riigi rahaliste võimaluste seisukohalt aus, ajakohane ja adekvaatne vastus.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”