Swedbank: hinnakasv Eestis tänavu pidurdub

Statistikaameti täna avaldatud andmetel kasvasid hinnad märtsis aastases võrdluses 0,2% ning kuises võrdluses 0,3%.

Järgneb Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina kommentaar.

Kõige enam tõmbas hinnakasvu allapoole aastases võrdluses 7% võrra odavam kodudesse jõudnud elekter ning ligi 5% odavam soojusenergia. Kokkuvõttes vähenesid eluasemega seotud hinnad 1,7% võrra, mis jätab tarbijatele rohkem ruumi kulutamiseks mujal. Elektrihinna languse põhjuseks on nii  eelmisel aastal elektrituru avamisest tekkinud kõrgema elektrihinna võrdlusbaasi taandumine, kui ka 30% võrra odavam elektri börsihind. Elektri börsihind vähenes aastases võrdluses juba neljandat kuud järjest. Kuises võrdluses alanes elektrihind 9%. Elektri börsihind on alanenud kogu Põhjamaade elektriturul. Siiski oli Eestis elektri börsihind märtsis Põhjamaade regioonis kõrgeim (Lätis ja Leedus oli hind Eesti omast oluliselt kõrgem). Veebruari alguses käiku antud Eesti-Soome alalisvooluühendus EstLink2 suunab madalama börsihinnaga Soome elektri importi Eestisse. Lisaks odavnes aprilli algusest Eleringi võrgutasu, mis alandab veelgi kodudesse jõudnud elektrihinda.

Tarbijahindade kasvu aeglustas ka viimastel kuudel Eestis müüdava mootorikütuse jätkuv hinnalangus süvenemine. Märtsis oli mootorikütus aastases võrdluses 5% odavam. Maailmaturu toornafta hind eurodes vähenes aga isegi 6%. Ühest küljest mõjutab eesoleval perioodil maailmaturu naftahinda arenevate turgude aeglasem kasv ja sellest tulenevalt veidi nõrgem nõudlus. Teisest küljest on sellel aastal oodata naftatoodangu ning selle ekspordi suurenemist. Suurem naftatootmine peaks sellel aastal maailmaturu naftahindasid allapoole tooma. Meie prognoosi kohaselt alaneb naftahind praeguselt ligi 108 USD-lt barreli kohta aasta lõpuks 104 USD-ni, järgmisel aastal peaks naftahind dollaris veelgi alanema. Samas on naftahinnad väga tundlikud geopoliitilistele kriisidele. Peamiseks ohuallikaks on jätkuvalt Lähis-Ida. Venemaa ja Ukraina konflikti eskaleerumine märtsi alguses tõstis maailmaturul naftahindasid, kuid need on uuesti allapoole liikunud.

Toiduainete hinnakasv on aga paaril viimasel kuul kiirenenud. Kõige enam hoidsidki tarbijahindade kasvu üleval 2,4% kallimad toiduained. Maailmaturul aeglustus märtsis toiduainete hindade langus 1%-ni (möödunud aasta teisel poolaastal vähenesid maailmaturul toiduainetehinnad 4,5%). Kuises võrdluses on toiduainetehinnad aga kasvanud juba teist kuud järjest, veebruaris ja märtsis vastavalt 3% ja 2%. Teraviljahinnad on kuises võrdluses tõusnud juba enam kui 5%, suhkruhinnad 8% võrra. Teraviljahindade kasvu peamiseks põhjuseks on tootmisest ja ekspordist suurem impordinõudlus, aga ka ebakindlus Ukrainast teravilja tarnete suhtes. Suhkruhindasid on tõstnud ebasoodsate ilmastikuolude tõttu oodatav ekspordi vähenemine Brasiiliast ja Taist.

Märtsis alanes euroala harmoneeritud tarbijahindade kasv esialgsete andmete järgi 0,5%-ni. Hinnakasvu aeglustas märtsis kõige enam toiduainete ja alkohoolsete jookide hinnakasvu aeglustumine, samas kui näiteks energiahindade langus veidi taandus. Kuigi hinnakasv on euroalal veel mõnda aega väga väike, siis kestva deflatsiooni oht on väike. Euroala deflatsiooni tekkimine eeldab laiapõhjalist hindade langust tarbijahindade alaliikide ja riikide lõikes. Euroala majanduskasv on kiirenemas ning tarbijate kindlustunne on paranenud, mis peaks tarbimist elavdama ning hindade langust pidurdama. Maailmaturult sisseostetud toorainete hindu on aidanud madal hoida ka tugev euro. Meie prognoosi järgi euro nõrgeneb tasapisi dollari suhtes, mis muudab eurodes hinnad kallimaks. Deflatsiooniohtu võib aga suurendada see, kui madal inflatsioon jääb pikaks ajaks püsima ning tarbijates süveneb madala inflatsiooni ootus. See võib nende ostuotsuseid edasi lükata ning pidurdada niimoodi eratarbimise kasvu aeglustumise või languse kaudu majanduskasvu taastumist ning suruda hindasid veelgi allapoole. Deflatsioonioht võib suureneda ka siis, kui vastupidiselt ootustele euro tugevneb. 

Aasta kokkuvõttes aeglustub hinnakasv Eestis sellel aastal märgatavalt. Meie prognoosi kohaselt püsib aasta esimestel kuudel hinnakasv madal, kuid hakkab siis tasapisi kiirenema. Üheks olulisemaks hinnakasvu vedajaks on toiduained. Hinnakasvu ulatus sõltub muu hulgas sellest, millal ja kuivõrd euro vahetuskurss nõrgeneb.

 

Autor: 1706-aripaev