Musta mere põhja plaanitud South Streami gaasijuhtme ehituse külmutamine võib olla esimene majanduslik sanktsioon, mis Euroopa Liit Venemaa suhtes käiku laseb.
Meediasse on lekkinud detailid Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso kohtumisest Bulgaaria poliitikutega, kus ta hoiatas, et riik ei seisaks ees Euroopa Liidu karmistunud seisukohale selle projekti suhtes ega õõnestaks ELi ühispositsiooni Ukraina suhtes, kirjutas Briti väljaanne The Telegraph.
"Hoiatame Bulgaariat, et nad oleksid väga ettevaatlikud," ütles Barroso Bulgaaria meediasse lekkinud andmeil. Barroso sõnul tegutsevad Bulgaarias inimesed, kes on Venemaa agendid. See on viide võimul oleva partei poliitikutele, kes on püüdnud Kremliga kahepoolseid kokkuleppeid sõlmida.
Torujuhtmega on seotud Putinile lähedal seisvate oligarhide mitmed suured lepingud. Barroso lekkinud kommentaarid näitavad, et vähemalt poliitiliselt on projekt surnud.
Samas allkirjastas Saksa firma Siemens alles läinud nädalal lepingu gaasijuhtmele kontrollsüsteemide tarnimiseks, nagu poleks Krimmi sündmusi olnudki. Sellele eelnes Siemensi juhi erakohtumine Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.
City ülikooli professor Alan Riley kommenteeris lehele, et South Stream on projekt, mis ei too Euroopa turule alternatiivseid tarneid ning on mõeldud üksnes tarnekanali loomiseks, mis ei läbiks Ukrainat. "See on ainult Ukraina õõnestamiseks, samas on lääneriikide poliitika praegu kulutada suuri summasid Ukraina abistamiseks," ütles Riley.
Projekt on jõudsalt edenenud ja peaks käiku minema 2015. aastal.
Seotud lood
Märtsi keskpaiku pakkus Äripäev juhtkirjas välja neli stsenaariumi, kuhu võiksid areneda sündmused Ukrainas. Kaks leebemat neist on kahjuks juba kõrvale jäänud.
Saksamaa asekantsler ning majandus- ja energeetika minister Sigmar Gabriel taunis tööstuskontserni Siemensi juhi Joe Kaeseri hiljutist visiiti Venemaale, kus ta kohtus Venemaa presidendi Vladimir Putiniga viimase residentsis Moskva lähistel.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.