Venemaa välisminister Sergei Lavrov kirjutab Briti päevalehes The Guardian, et lääneriigid on ilma igasuguse vajaduseta olukorra Ukrainas teravaks ajanud ning kui kiiresti kriisi lahendamiseks koostööd tegema ei hakata, võib tulemuseks olla järjest suurem kaos.
Selle asemel, et alles 20 aastat tagasi iseseisvunud riigil rahumeelselt areneda lasta, on EL ja USA sundinud Ukrainat poolt valima - lääs või ida, arvestamata riigi kultuurilisi ja ajaloolisi iseärasusi ja erisusi reegi sees. Jõuliselt on toetatud lääne kallakut, rikkudes Ukraina põhiseadust juba Viktor Juštšenko presidendiks aitamisel, kirjutab Lavrov.
Venemaa on pakkunud välja lääneriikidega koos ühtse julgeolekusüsteemi ja majandusruumi loomise kavad, kuid selle asemel on lääneriigid jätkanud NATO laienedamist ning ELi idapartnerluse kaudu üritatakse niinimetatud fookusriigid veelgi tihedamalt enda külge siduda, välistades neil võimaluse koostööks Venemaaga. Kasutatakse topeltstandardeid - mis kehtib Kosovo suhtes, ei kehti mingil põhjusel Krimmi rahva vaba tahte suhtes, ning ei tunnistata ohtu ekstremismi ja neonatsismi levikust Ukrainas, taunib Lavrov.
Lavrov loetleb, milles näeb Venemaa Ukraina kriisi lahendust. Vaja on konstitutsioonilist reformi, mis kindlustaks Ukraina regioonide õigused ja võimaldaks vastu tulla elanike soovile teha vene keelest teine riigikeel. Samuti tuleb seadustes fikseerida, et Ukraina ei pea poolt valima - ida või lääs, vaid jääb kahe vahele sillaks. Kolmandaks on vaja kiiresti rakendada meetmeid relvastatud äärmuslaste ohjeldamiseks.
Lavrovi sõnul ei kirjuta Venemaa kellelegi midagi ette. Kui aga nii ei toimita, vajub Ukraina järjest sügavamale kaose keerisesse, millele võivad olla prognoosimatud tagajärjed. Lavrov nimetab taas 21. veebruaril Ukraina tagandatud presidendiga Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola ministrite osavõtul sõlmitud lepingut, mis kutsub kõiki osapooli idapartnerluse üle läbirääkimistele.
"Tänapäeva maailm ei ole algkool, kus õpetajad määravad karistusi, nii nagu ise tahavad," kirjutab Lavrov. "Sõjakad avaldused nagu NATO välisministrite kohtumisel 1. aprillil Brüsselis ei võta pingeid maha. Pingete maandamine peab hakkama retoorikast. Aeg on lõpetada see alusetu pingete üleskütmine ning asuda tõsisele koostööle," kirjutab Venemaa välisminister.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

Haara sooduskood ja avalda tööpakkumine Eesti külastatuimas tööportaalis